Vastutus riiklike tööturuteenuste korraldamise eest läheb riigilt omavalitsustele üle 2025. aasta alguses. Tööbürood ehk TE-bürood kaotatakse.

Reformi tulemusena moodustatakse Soomes 45 omavalitsuste moodustatud tööhõivepiirkonda, mis vastutavad halduslikult teenuste korraldamise eest, vahendab Iltalehti.

Soome omavalitsuste liidu hinnangul on reform ajalooliselt ulatuslik ning nõudnud omavalitsustes mitmekülgset valmisolekut ja ettevalmistust.

Üleminekufaasis kaasneb nii ulatusliku reformiga ka probleeme, mis ajutiselt ohustavad teenuste sujuvat järjepidevust. On võimalikud erinevad häired, katkestused ja hilinemised teeninduses, ütleb omavalitsuste liidu jätkusuutlikkuse juhataja Mikko Härkönen.

Selle reformi keskmes on aga kliendid ning omavalitsused püüavad hoolika ettevalmistusega klientidele tekitatud kahju ära hoida ja minimeerida, ütleb Härkönen.

Tööturu teenuste üleminek omavalitsustele tähendab üleminekut tsentraliseeritud riigisüsteemilt detsentraliseeritud omavalitsusepõhisele teenindussüsteemile.

Omavalitsuste liidu teates seisab, et kuigi TE-bürood kaotatakse, jätkab tööotsijate ja tööandjate kontaktide ja infosüsteemi haldamist ELY-keskuste ja TE-büroode arendus- ja halduskeskus ehk KEHA keskus.

Lisaks tsentraliseeritud kliendiinfosüsteemile kasutavad omavalitsused näiteks toetuste maksmiseks ja muudatuste taotlemiseks oma süsteeme. Ettevalmistuse käigus on omavalitsused pidanud rajama uusi liideseid ja veenduma ühilduvuses, et edukalt hallata andmehaldust, arhiveerimist, kasutajate haldust ja klientide üleandmist omavalitsuse sees, omavalitsuste ja tööhõivepiirkondade vahel ning omavalitsuste ja riigi vahel. TE-reform on seega ka suur digireform, kirjeldatakse teates.

Praktikas toimub üleminek uuele mudelile nii infosüsteemide, klientide ülekannete kui ka kasutajaõiguste osas üleöö, ütleb omavalitsuste liidu asjatundja Ilona Koto.

Kui on probleeme kliendiandmete riigilt valdadele ülekandmisega või infosüsteemide juurutamisega, võivad kliendid selles näha näiteks maksete viibimist või järjekordi klienditeeninduses, nendib Koto.

Reformi tulemusena viiakse omavalitsustesse tööbüroodest üle 4400 tööhõive edendamise eksperti. Omavalitsustel on aga volitused üleviidavate töötajate osas läbirääkimiste pidamiseks alles pärast reformi elluviimist, so 1. jaanuaril 2025. aastal.

Läbirääkimiste pidamine võtab aega, mis tähendab, et personal ei saa kohe aasta alguses täisvõimsusel tööle asuda. Seda on näha näiteks klienditeenindusaegade saamises, väljavõtete koostamises ja maksete viibimises, hindab Härkönen.

Omavalitsuste liidu pressiteate kohaselt ei alusta omavalitsused uut teenust üles ehitades nullist, vaid näiteks enne aastavahetust tekkinud teenus- ja maksevõlad kanduvad omavalitsustele sellisena üle.

KEHA hinnangul kantakse omavalitsustele üle umbes 46 000 tasumata jäänud kaalutluskulude hüvitist, näiteks ukrainlaste hüvitised.

Lisaks liigub omavalitsuste liidu hinnangul põhikirjaliste ülesannete rahastamine väikestesse omavalitsustesse ning riigilt üle läinud teenusvõlg toob omavalitsustele täiendava väljakutse.

Riik hüvitab omavalitsustele maksmisega seotud kulud, kuid inimressurssi ei hüvitata. Järjekordade kaotamine sööb ära niigi napid vahendid, ütleb Härkönen.

On selge, et üleöö ei ole võimalik olukorda nullida ega täisvõimsusel tegevust alustada, kuid vallad on valmis väljakutse vastu võtma ja annavad endast parima. Omavalitsustel on kange soov kaotada teenustega koos liikuvad järjekorrad, ütleb omavalitsuste liidu arendusjuht Erja Lindberg.