Ebakindlus. Kurnatus. Meeleheide. See on mürgine segu, mida võib praegu Kiievis tajuda ja mille eest, kui küsida inimestelt ja poliitikutelt, siis vähemalt jagab Lääs oma süüd.

Seda kõike oli muidugi ka varem tunda, olenevalt sellest, kellelt Ukrainas küsida ja kus. Olukord oli alati julm, vahel lootusrikkamalt, vahel vähem, vahendab Bild.

Kuid kuna Vene armee edeneb üha jõhkramalt, küsib üha enam inimesi endalt: kui kaua me veel vastu peame?
Ja vahepeal laseb kogu Lääs end taas hirmutada, olgu õigustatult või mitte.

Venemaa võimaliku uue keskmaaraketi kasutamine ja Kremli valitseja Vladimir Putini otsesed ähvardused USA rakettide kasutamise pärast Venemaal on viimase nädala jooksul vallandanud uusi lööklaineid.

Mõned räägivad „propagandast”, millest end mõjutada lastakse, teised aga „tõsistest ohtudest”.

Üks on selge: Putin näib tugevam ja enesekindlam kui see on olnud pikka aega. Tema enda suuremad probleemid, hukkunud ja vigastatud Vene sõdurite suur arv, kasvavad majandusprobleemid, hinnasurve supermarketis – seda kõike võib avalikkus sõjaretoorika abil ignoreerida.

Putin väitis reede õhtul, et Ukraina Dnipro linna tulistamises kasutatud uus keskmaarakett on „maailmas ainulaadne” ja peaks minema seeriatootmisse.

„Kellelgi teisel maailmas pole veel sellist relva.” Eksperdid kahtlevad, kas relv on tõesti uus, kuid igal juhul maailm arutab seda.

Kohtumise ajal Kiievis Ukraina president Zelenski ühe lähima nõuniku Mõhailo Podoljakiga varjab ta end salajases kohas. Ta on hirmul, kuna ootab enda mõrva või raketi tabamust.

Podoljak räägib: „Putin kardab ja püüab leida argumente, et lääneriike veelgi rohkem hirmutada. Nad ei tee midagi uut. Kõiki neid asju on korduvalt Ukraina vastu kasutatud: nii tiibrakette kui ka hüperhelikiirusega rakette. Venemaal pole muid argumente peale ühe: tabada tsiviilelanikkonda. On väga oluline, et meie partnerid, sealhulgas Saksamaa, mõistaksid, et teisel pool on keegi, kelle vaimne seisund on ebapiisav.”

Podoljak räägib „rahvusvahelise süsteemi testist”. „Putin katsetab, kui kaugele ta suudab tagajärgede eest vastutamata minna.”

Mida see aga sõja käigu ja Euroopa ohu jaoks tähendab?

Ühelt poolt kasutab Venemaa Ukraina vastu relvi, mis tulistatakse suurlinnade pihta, kuid teisest küljest on olukord rindel hull, eriti Donbassis. Sõdurid teatavad Bildile, et napib relvi ja laskemoona, aga ka oma sõdureid.

Seoses dramaatilise olukorraga muutuvad taas valjemaks nõudmised Saksa Tauruse rakettide järele. Ja koos sellega ka arutelud selle üle, kui palju see Euroopat ennast mõjutab. Kaitseminister Boris Pistorius räägib „pikaajalisest ohust”. Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ei ole enam regionaalne sõda, ütles ta. Putin on „ammu täielikult üle läinud sõjamajandusele”. Venemaa toodab kolme kuuga sama palju relvi ja laskemoona kui kogu EL aastaga.

See on üks põhjusi, miks Suurbritannias räägitakse juba eriolukorrast. Briti väljaande Independent info kohaselt teatas vägede ülem kindralleitnant Rob Magowan üldisest valmisolekust kohe reageerida: „Kui Briti armeel palutakse täna õhtul sõdida, sõdiksid nad täna õhtul.”

Ja edasi: „Kui venelased tungiksid täna õhtul Ida-Euroopasse, kohtuksime nendega selles sõjas.”

Kiievi linnapea Vitali Klitško peab vaatamata rünnakutele tagama, et elekter ja vesi oleks endiselt olemas.

Klitško on sõja algusest peale kriisiplaane teinud, kuid ka siin võivad teda tabada Vene raketid.

Klitško ütleb: „Putini eesmärk on hirmutada Läänt ja lõpetada Ukraina toetamine. Need ähvardused ei ole suunatud ainult meie, vaid ka Euroopa riikide vastu.”

Klitško sõnul pole läbirääkimistest ja telefonivestlustest kasu: „Pole mõtet Putinit veenda. Ta mõistab ainult jõudu. Putinit ja Venemaad tuleb sundida, nendega ei saa lihtsalt läbi rääkida.”

Just selliste läbirääkimistega võivad ukrainlased lähikuudel silmitsi seista. Kui Donald Trump jaanuaris ametisse naaseb, soovib ta otseseid kõnelusi ja sõja „külmutamist”.

Küsimus on selles, kas Ukraina sellega kaasa läheb. Või kas Trump võib seda üldse sundida, kui ta abi lõpetab.

Keegi, kes oli kunagi USA suursaadik Saksamaal, võib peagi sagedamini Kiievis viibida: Richard Grenell. Teda peetakse järgmiseks USA sõjaliseks erisaadikuks.

Grenell oli samuti hiljuti propageerinud „külmutamist”, kuid rääkis ka toetusest Ukrainale ja võimalikule NATO liikmelisusele.

Ukraina jaoks on ees ebakindlad, võib-olla eksistentsiaalsed nädalad ja kuud. Ja seega ka kogu Euroopa jaoks.