Vladimir Putini eksperimentaalne hüperhelirakett, mis esimest korda Ukraina pihta lasti, võib kardetavasti tabada ükskõik millist Euroopa linna vähem kui 20 minutiga.

Ukraina õhujõud tõstsid neljapäeva varahommikul häirekella, et Venemaa väed on lasknud välja mandritevahelise ballistilise raketi (ICBM), kuna turvakaamerad jäädvustasid hetke, mil Dnipro linna kohal sadas alla mitu lõhkepead, vahendab Daily Mail.

Putin paljastas hiljem, et löögi andis „Orešnik” – täiesti uus keskmise ulatusega ballistiline rakett (IBRM) – vastuseks Ukraina poolt Ühendkuningriigi tarnitud rakettide Storm Shadow kasutamisele Venemaal Kurski oblastis.

Relv ei ole nii võimas ega kiire kui Venemaa kõige hirmuäratavamad ICBM-id, nagu RS-24 Yars, mis suudab pärast enam kui 30 000 kilomeetrit tunnis läbi kosmose lendamist vabastada mitu eraldi tuumalõhkepead kõikjal USA-s.

Kuid „Orešnik” on hüperhelikiirusega mürsk, mis suudab lennata 10-kordse helikiirusega ehk umbes 12 000 kilomeetrit tunnis kuni umbes 5000 km ulatuseni, vastavalt Venemaa sõjaväeallikatele.

Kui rakett lasti välja Venemaa lõunaosas Astrahani piirkonnas asuvalt Kapustin Jari polügoonilt, nagu see oli löögi puhul Ukrainale, saaks Putin ikkagi mugavalt tabada mis tahes sihtmärki Euroopas või Ühendkuningriigis, ilma et peaks pöörduma oma võimsaimate relvade poole.

Sihtmärgid Londonis süttiksid alla 20 minutiga, samas kui idapoolsemal Berliinil oleks enne kokkupõrget aega vähem kui 15 minutit.

Vene sõjaväeanalüütikud hoiatasid ka, et Orešnik on kindlasti tuumavõimeline, hoolimata sellest, et ta oli Ukrainale antud löögi ajal relvastatud tavalõhkepeadega.

Venemaa suursaadik Ühendkuningriigis teatas, et Ukraina Storm Shadow rakettide kasutamine Venemaa territooriumil tähendab, et Suurbritannia „on nüüd selle sõjaga otseselt seotud”.

„See tulistamine ei saa toimuda ilma NATO töötajateta ja ka Briti töötajateta,” ütles Andrei Kelin intervjuus Sky Newsile päev pärast seda, kui Briti toodetud raketid purustasid sõjaväebaasi Venemaal Kurski oblastis.

Kreml järgnes avaldusega, milles ütles, et uue raketiga antud löök oli selge vastus Läänele, et Moskva ei talu edasisi eskalatsioone.

Vladimir Putin kutsus õhtuks kokku salajase kohtumise kõrgeimate sõjaväelastega pärast seda, kui Briti kõrgeim sõjaväeametnik väitis, et relvajõud on valmis kohe võitlema, kui selleks on vajadus.

USA ja Ühendkuningriik lubasid läinud nädalavahetusel Kiievil tabada sihtmärke Venemaa pinnal Storm Shadow ja ATACMS rakettidega. Ukraina väed tegutsesid kiiresti, rakendades neid kahes erinevas rünnakus Venemaa Brjanski ja Kurski oblastis.

„Peamine sõnum on see, et nende lääneriikide hoolimatud otsused ja tegevused, kes toodavad rakette, tarnivad neid Ukrainasse ja osalevad seejärel löökides Venemaa territooriumil, ei saa jääda ilma Venemaa-poolse reaktsioonita,” ütles Peskov.

„Meil pole kahtlust, et Washingtoni praegusel administratsioonil on olnud võimalus selle teatega tutvuda ja sellest aru saada,” lisas ta.

Lääne liidrid on aga hoiatust eiranud.

Briti peaministri Keir Starmeri büroo ütles: „Kui (kahtlustatav ICBM-i löök) vastab tõele, on see ilmselgelt järjekordne näide Venemaa rängast, hoolimatust ja eskaleerivast käitumisest ning ainult tugevdab meie otsustavust.”

Rootsi kaitseminister Pal Jonson ütles, et Stockholmi Venemaa provokatsioonid ei hirmuta.

„Venemaa eskalatsioon ja provokatsioon, mida oleme viimasel ajal märganud, on katse hirmutada meid Ukrainat toetamast ja see ebaõnnestub. Seda ei juhtu,” ütles Jonson ajakirjanikele ühisel pressikonverentsil Stockholmis oma Ukraina kolleegi Rustem Umeroviga.

USA kaitseministeerium Pentagon teatas, et Orešnik põhineb raketil RS-26 Rubež – teisel tuumavõimekusega raketil, mis ekspertide sõnul hägustab piire IBRM-i ja ICBM-i vahel.

Raketid liigitatakse üldiselt ICBM-ideks, kui need suudavad tabada sihtmärke kaugemal kui 5500 km.

Väidetavalt on RS-26 maksimaalne lennuulatus ühe kerge lõhkepeaga ligikaudu 5800 km, kuid seda on enamasti testitud raskema kandevõimega palju lühematel vahemaadel.

RS-26 arendus käivitati 2008. aastal ja selle esimene edukas test toimus 2012. aasta mais.

Teatatud võimete põhjal on Orešnik tõenäoliselt RS-26 raketi kergem ja vähem võimsam variant, mis on mõeldud rünnakuteks mõnesaja kuni 5000 km kaugusele.

USA kaitseametnikud kinnitasid ka, et Moskva teavitas Washingtoni enne Ukrainale suunatud rünnakut tuumaohu vähendamise kanalite kaudu, et vältida varajase stardihoiatuse käivitamist ja võimalikku reageerimist.

Turvakaamerad tabasid hetke, kui mitu lõhkepead tungisid Dnipros läbi öötaeva ja vallandasid võimsad plahvatused.

Lõhkepeade võimsus, kiirus ja koordineeritud olemus viitas sellele, et plahvatused põhjustasid Orešniku ​​poolt välja lastud MIRV-d (mitu sõltumatult sihitavat taassisenevat lõhekeha).

MIRV-id on tavaliselt tuuma-ICBM-ide funktsioon, mis on mõeldud täismahulisteks rünnakuteks tuhandete kilomeetrite kaugusel asuvate sihtmärkide vastu – üks rakett võib kanda mitut lõhkepead, mis eralduvad ja mida saab juhtida eraldi sihtmärkidele.

Asjatundja ütlesid, et täiustatud hüperhelirelva kasutamine Putini poolt Ukrainale mittetuumalöögi andmiseks oli väga kulukas, kuid näitas, kuidas Moskva võib konflikti dramaatiliselt eskaleerida.

Londoni King’s College’i postsovetliku julgeoleku vanemlektor dr Ruth Deyermond ütles : „Sellel löögil pole ilmset sõjalist väärtust – nad võivad saavutada samu eesmärke ohverdamata (ICBM või täiustatud raketti).”

„Paistab, et see annab Läänele märku, mida Venemaa saaks teha, kui ta otsustaks – tulistada välja tuumarelvastatud rakett. Kuid tegelikult on see nõrkuse märk,” lisas ta. „Vene valitsus teab, mis juhtuks, kui nad prooviksid kasutada mis tahes tuumarelva, seega peavad nad kasutama bluffimist.”

RAND Europe’i kaitse- ja julgeolekuanalüütik dr Mattias Eken lisas: „Teatatud 700 km ulatus (Dniproni) jääb alla tüüpilise mandritevahelise ulatuse. Sellest hoolimata võiks sellisel löögil olla sümboolne väärtus.”

„Sõnum, mida Putin ja Venemaa üritavad Läänele saata, on: ka meil on rakette, mis võivad tabada kõikjal maailmas. Eriti pärast seda, kui USA lubas ATACMSil/Storm Shadow’l Venemaa sihikule võtta, võis Putin tunda, et on sunnitud näitama Venemaa võimet kasutada ka kaugmaarakette.”