Venemaa president Vladimir Putin on lavastanud näilise tuumasõja, tuues välja hulgaliselt rakette, mis suudavad vallandada „massiivse” löögi, andes Läänele karmi hoiatuse.
Suuremad uued õppused hõlmasid Venemaad, mandritevaheliste ballistiliste rakettide Yars stardid Plesetski kosmodroomilt riigi loodeosas kuni Kura katsepolügoonini Kamtšatka poolsaarel Kaug-Idas, vahendab Daily Mail.
Kaitseminister Andrei Beloussov hoiatas Läänt, et õppuse eesmärk on näidata, kuidas Venemaa saab anda „strateegiliste ründejõudude massilise tuumalöögi vastuseks vaenlase tuumalöögile”.
Barentsi ja Ohhoota merel lasti allveelaevadelt välja ballistilised raketid Sineva ja Bulava. Tu-95MS strateegilised pommitajad, mis on võimelised kandma tuumarelvi, lasid välja tiibrakette.
Venemaa peastaabi ülem Valeri Gerassimov, kes andis Putinile üllatusõppusest aru, rääkis, et õppusel osalesid Venemaa strateegilistes tuumaheidutusjõudude tuumaallveelaevad, mandritevaheline ballistiliste rakettide süsteem Yars (ICBM) ja kaks pommitajat Tu-95MS.
„Seltsimees kõrgeim ülemjuhataja, õppus hõlmab Vaikse ookeani laevastiku strateegilist rakette kandvat allveelaeva, Yarsi mobiilset strateegilist raketisüsteemi, Põhjalaevastiku strateegilist rakette kandvat allveelaeva ja kahte strateegilist rakette kandvat pommitajat Tu-95MS,” ütles Gerassimov.
Putin kuulutas varem, et on vaja hoida oma strateegilisi vägesid „pidevalt lahinguvalmis” ja kiitis viimaste Venemaa rakettide võimet tungida läbi õhutõrjesüsteemide.
Venemaa uudisteteenistus TASS teatas, et Putin jälgis täna teisipäeval, 29. oktoobril videolingi kaudu isiklikult mõnda starti.
„Harjutame ametnike tegevust tuumarelvade kasutamise juhtimisel ballistiliste ja tiibrakettide praktiliste väljalaskmistega,” ütles ta.
Kremli juht rõhutas, et Venemaa kasutab tuumarelvi ainult „äärmusliku ja erandliku meetmena”, kuid lisas, et hävitavad seadmed on riigi suveräänsuse ja julgeoleku „usaldusväärne garantii”.
„Arvestades geopoliitiliste pingete kasvu, uute välisohtude ja -riskide esilekerkimist, on oluline omada kaasaegseid strateegilisi jõude, mis on pidevalt lahinguvalmis…,” sõnas ta.
„Me võtame süstemaatiliselt kasutusele uusi raketisüsteeme, millel on suurem täpsus, lühem stardi ettevalmistusaeg ja mis kõige tähtsam – suurem võimekus raketitõrjesüsteemidest läbi tungida,” lõpetas ta.
Venemaa tuumarelvad on jaotatud mereväe, kosmosejõudude ja strateegiliste raketivägede spetsialiseeritud üksuste vahel.
Kokkuvõttes moodustavad need üksused Venemaa tuumatriaadi „Strateegiliste heidutusjõudude” all – maailma võimsaima ja arvukaima tuumarelva arsenali.
Moskval on väidetavalt umbes 5800 tuumalõhkepead, millest 1500 on töökorras ja kasutuselevõtuks valmis. Putin kuulutas märtsis, et tema riik on „sõjalis-tehnilisest vaatepunktist” valmis võimalikuks tuumasõjaks.
Tänastel õppustel osalesid kõik kolm triaadi komponenti, kinnitas täna Venemaa kaitseministeerium.
Plesetski testkosmodroomilt lasti Kamtšatkal asuvale Kura polügoonile välja mandritevaheline ballistiline rakett Yars (ICBM).
Sineva ja Bulava ballistilised raketid lasti välja Barentsi merest tuumajõul töötavalt strateegiliste rakettide allveelaevalt Novomoskovsk ja Ohhoota meres tuumaallveelaevalt Knjaz Oleg.
Õppusele kaasati ka Tu-95MS kaugmaa strateegilised pommitamislennukid, mis lasid välja tuumavõimekusega tiibrakette.
Kõik raketid jõudsid sihtmärgini ja õppused lõppesid edukalt, kinnitas kaitseministeerium.
Ärevust tekitavad õppused toimusid vaid nädalad pärast seda, kui Kreml teatas, et Venemaa tuumadoktriini, mida viimati uuendati 2020. aastal, on muudetud vastavalt Putini pakutud muudatustele, mis on vormistamisel.
Putin ütles, et muudatuste tõttu võib Moskva lubada tuumalööki, kui mõni tuumariik tabab Venemaad tavarelvadega, mis puudutab niinimetatud „tuumaläve” langetamist.
Muudatused võimaldavad Moskval vastata tuumalöögiga, kui mittetuumariik alustab rünnakut Venemaa vastu, olles samal ajal tuumariigi toega.
„Agressiooni Venemaa vastu mis tahes mittetuumariigi poolt, kuid tuumariigi osalusel või toetusel käsitletakse ühise rünnakuna Vene Föderatsiooni vastu,” ütles ta.
Laialdaselt peeti muudatusi Putini katseks veenda Ukraina toetajaid andmast Kiievile kaugmaarakette, mida kasutatakse sihtmärkide pihta Venemaal – Volodõmõr Zelenski sõnul on see võime sõja käigu muutmiseks ülioluline.
Seni näib Putini heidutus olevat toiminud, kuna USA, Ühendkuningriik ja Prantsusmaa on keeldunud Zelenski vägedele lubamast kasutada Venemaa territooriumil ATACMSi ja Storm Shadow kaugmaaraketisüsteeme.
Vahepeal on Saksamaa keeldunud oma Tauruse raketisüsteemi Kiievile andmisest, hoolimata sellest, et kõik neli riiki kinnitasid selle kuu alguses, et nad toetavad Ukrainat „nii kaua kui vaja”.
Endine Nõukogude Liidu ja Venemaa diplomaat Nikolai Sokov ütles, et „punane joon” on mõeldud „väga selge sõnumina” Läänele, et Moskva ei salli Ukraina edasist toetamist.
„Ärge tehke viga – kõik sellised asjad võivad tähendada tuumasõda. Ma olen väga mures kogu vaba sõnastuse pärast,” ütles ta.
„Me satume olukorda, mis on meile täiesti võõras… Kui te riskidega ei arvesta, ootab teid tõenäoliselt väga ebameeldiv üllatus,” sõnas ta.
Kuid Ukraina täiendavat toetamist pooldavad analüütikud väidavad, et oletatavad „punased jooned” ei ole midagi enamat kui Venemaa plära, viidates sellele, et Lääs on juba ületanud piirid, mille kohta Moskva varem ütles, et ta ei nõustu – näiteks F-16 hävitajate Kiievile andmisega.
Rootsi välissuhete instituudi analüütik Andreas Umland ütles, et Moskva „punased jooned” on lihtsalt „Kremli psühholoogiline suhtekorraldusoperatsioon, millel pole erilist sisu”.
„See on mõeldud Ukrainat toetavate riikide juhtide ja valijate hirmutamiseks,” ütles ta.
Ukraina siseministri endine nõunik Anton Geraštšenko ütles sotsiaalmeedias: „Minu arvates on see järjekordne bluff ja Putini nõrkuse demonstratsioon.”
„Ta ei julge tuumarelvi kasutada, sest see teeb temast täieliku heidiku,” sõnas ta.
Oslos elav doktorant ja kaitseekspert Fabian Hoffmann ütles, et ta ei usu, et Putini kommentaare saab eirata, kuid oluline on mitte üle reageerida.
„Venemaa tuumakasutus ei ole vältimatu,” ütles ta, väites, et mure on õigustatud „ainult siis, kui Venemaa annab märku tegelikest ettevalmistustest”.
Hoffmann ütles, et järgmised sammud võiksid olla lõhkepeade eemaldamine laost ja nende ühendamine kohaletoimetamise masinatega taktikalise löögi jaoks, enne kui alustatakse ettevalmistusi suuremahuliseks tuumakasutuseks raketihoidlate ettevalmistamise ja pommitajate valmisolekuga.
Ta kinnitas, et kõik need käigud avastavad Lääne luureagentuurid.
Siin on video asja kohta:
El MdD de Rusia comparte imágenes del lanzamiento del misil balístico intercontinental Yars desde el cosmódromo de Plesetsk, del anzamiento del misil balístico Sineva desde el mar de Barents y del lanzamiento de un misil balístico Bulava desde el mar de Okhotsk. pic.twitter.com/zfvPjJ5S4g
— La Trinchera (@latrincheracl) October 29, 2024