Värske uuringu kohaselt kiusatakse Soomes madala sissetulekuga perede lapsi koolis oluliselt sagedamini kui kõrgema sissetulekuga perede lapsi.

Seevastu migrandi taustaga lapsi kiusatakse rohkem kui põlissoomlastest lapsi, sõltumata nende vanemate sissetulekutasemest, vahendab Helsingin Sanomat.

Teave ilmnes hiljutisest sotsiaalse sidususe projekti aruandest, mis viidi ellu Aalto ja Harvardi ülikoolide teadlaste, riikliku hariduse hindamise keskuse ja Turu ülikooli õpianalüütika uurimisinstituudi koostöös.

Uurimismaterjalis on 5. klasside õpilaste ankeetide vastused ühendatud Soome Statistikaameti registriandmetega.

Uuringus küsiti õpilastelt, keda nende klassis kiusatakse ning vastused on kombineeritud infoga eestkostjate sissetulekutaseme ja sünnimaa kohta.

„Küsitluse läbiviimine on pälvinud teatud kriitikat. Saan sellest väga hästi aru, sest tegemist on keeruliste teemadega,” ütleb uuringu vastutav juht Matti Sarvimäki Aalto ülikoolist.

„Nii saime aga palju täpsema ja esinduslikuma arusaama maailmast, milles lapsed nagunii elavad,” sõnab ta.

Uuringus näidati õpilastele esmalt definitsiooni, mida kiusamine tähendab.

Definitsiooni järgi võib kiusamist ehk näiteks tõukamist, sõimamist, mõnitamist, üksi jätmist ja kuulujuttude levitamist juhtuda nii koolis kui ka väljaspool seda ning sotsiaalmeedias.

Pärast määratluse näitamist anti õpilastele nimekiri nende klassi õpilaste nimedest ja paluti valida kuni kolm õpilast, keda nende arvates on viimase kuu jooksul kiusatud. Lubatud oli ka enesemärgistamine.

Selle meetodi põhjal oli kiusatud 39 protsenti valikus olnud õpilastest. 20 õpilasega klassi puhul tähendab see, et kiusatud oli kaheksat.

Kuna aga õpilaste hinnangud kiusatute kohta olid üsna erinevad, kasutati uuringus ka alternatiivset definitsiooni. Kiusatuks loeti vaid need õpilased, keda mainiti küsitluses vähemalt kolm korda.

Sel moel oli kiusatuid üheksa protsenti õpilastest. 20 õpilasega klassis tähendaks see kahte õpilast.

Peaaegu pooled sissetulekute poolest madalama viie protsendi hulka kuuluvatest lastest olid nimetatud vähemalt korra kiusamise sihtmärkidena.

Seevastu sissetulekute poolest kõrgema viie protsendi hulka kuuluvate perede lapsi nimetati vähem kui kolmandiku ulatuses.

Uuringu kohaselt on madalama sissetulekuga perede lapsed 1,7 korda suurema tõenäosusega kiusatud võrreldes kõrgema sissetulekuga perede lastega.

„Meie andmed näitavad, et kiusamise tõenäosus väheneb pidevalt pere sissetulekutaseme tõustes,” ütleb Sarvimäki.

„Tegelikult on seos kiusamise ja pere sissetuleku vahel veelgi tugevam, kui vaadata lapsi, keda on kiusatuks nimetatud vähemalt kolm korda,” märgib ta.

Nii defineerituna kiusatakse 13 protsenti kõigist madalama sissetulekuga perede lastest ja kuut protsenti kõigist kõrgema sissetulekuga perede lastest.

Teisisõnu on madalama sissetulekuga perede lastel 2,2 korda kõrgem risk saada kiusatud, võrreldes kõrgema sissetulekuga perede lastega.

„Oluline on märkida, et meie tulemused ei pruugi tähendada, et madal sissetulek iseenesest põhjustab kiusamist. Pere sissetuleku ja kiusamise vahel on seos, kuid see võib kajastada ka muid asju peale pangakonto jäägi,” sõnab ta.

Uuringu kohaselt on kiusamine koolisisene nähtus, mis tähendab, et erinevusi kiusamises ei saa seletada koolide erinevustega.

Seda vaatamata sellele, et uuringus osalevad koolid erinevad üksteisest oluliselt: mõnes koolis on kiusatuks nimetatud kooli õpilastest vähemalt korra üle 60 protsendi, teistes jääb vastav arv alla 30 protsendi.

Kui vaadata asja ühe või kolme mainimise põhjal, siis samas koolis on kõigi madalama sissetulekuga perede lapsed umbes kaks korda tõenäolisemalt kiusatud võrreldes kõigi kõrgema sissetulekuga perede lastega.

Uuringu andmetel ennustab pere sissetulek soomlastest lastele väga tugevat kiusamist, kuid see ei kehti migrandi taustaga laste kohta.

See ei tähenda, et sisserändaja taustaga lapsi ei kiusata: ligi pooled neist nimetati uurimismaterjalis vähemalt korra kiusamise sihtmärgiks, teiste laste puhul oli see näitaja veidi üle kolmandiku.

Olenemata pere sissetulekust on migrandi taustaga laste kiusamise oht uuringu järgi ligikaudu sama suur kui madalaima sissetulekuga Soome põlisperede lastel.

Ka Soome terviseameti koolitervise uuringute ja Kiva kooliuuringute järgi kiusatakse migrantide lapsi oluliselt sagedamini kui teisi lapsi.

Kui küsitluses küsiti lastelt, miks mõnda õpilast kiusatakse, on vastused erinevad olenevalt sellest, kas vastaja on põline soomlane või immigrant.

Põlissoome laste arvates on kiusamine enamasti seotud kiusatava enda tegevusega, näiteks tüütuna tajutava käitumisega.

Sisserändaja taustaga õpilaste arvates on kiusamine enamasti seotud konkreetselt sisserändaja taustaga ehk keele, usutunnistuse või nahavärviga.

„Edaspidistes uuringutes keskendume sügavamalt kiusamise ja sõprussuhete dünaamikale. Lisaks hindame kiusamise vähendamiseks kavandatud tegevuste tulemuslikkust,” räägib Sarvimäki.