Ukraina president Volodõmõr Zelenski on nädalaid sundinud Lääne liidreid toetama tema niinimetatud võiduplaani, mis tema sõnul lõpetab järgmisel aastal riigi sõja Venemaaga. Aga Zelenski on saanud vaid leige retoorilise toetuse.
Ükski riik pole nõustunud lubama Ukrainal tulistada lääneriikide kaugmaarakette sõjaliste sihtmärkide pihta sügaval Venemaal. Samuti ei ole ükski suurriik avalikult toetanud Ukraina kutsumist NATO-sse, kui sõda käib, vahendab New York Times.
Nende meetmete järgi võib Zelenski viimase kuue nädala jooksul USA-s ja Euroopas tehtud lobireisi pidada ebaõnnestunuks.
Kuid mõned sõjalised analüütikud ja diplomaadid väidavad, et plaani tegelik publik võib olla kodus. Zelenski saab kasutada oma rasket olukorda – sealhulgas hiljutist pöördumist parlamendi poole –, et näidata ukrainlastele, et ta on teinud kõik endast oleneva, valmistada neid ette võimaluseks, et Ukraina peab sõlmima kokkuleppe ja andes ukrainlastele selleks mugava patuoina: Lääne.
Kuna Lääne toetus väheneb, kaotused on nii idarindel kui Venemaal Kurski oblastis ning USA eelseisvad valimised võivad tähendada drastiliselt teistsugust poliitikat Ukraina suhtes, võib Zelenskil olla vähe muid võimalusi.
„Ta peab plaani ellu viimiseks mütsi käes hoidma, oma positsiooni välja mõtlema ja pärast küsimist kodus ütlema, et see on nüüd see, mida me peame tegema,” ütles Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni endine nõunik, Syracuse ülikooli rahvusvaheliste suhete professor Michael John Williams. Ta lisas: „Ta võib vähemalt öelda, et on proovinud. Ta on ammendanud kõik võimalused.”
Zelenski teeb kõik endast oleneva, et panna USA ja teised liitlased pühenduma sellele, mida Ukraina peab vajalikuks, et ta saaks läbirääkimisi pidada jõupositsioonilt. Ukraina president kasutab Põhja-Korea vägede saabumist Kurski oblastisse koos venelastega võitlemiseks – kinnitas esmaspäeval NATO juht –, et püüda oma plaanile hoogu juurde anda.
Möödunud nädalal ajakirjanikele antud intervjuus ütles Zelenski, et kui Lääs tema plaani ei toeta, pole olemas plaani B.
„Ma ei nõua, et nad seda täpselt nii teeksid,” ütles Zelenski. „Ma ütlesin, et see toimib. Kui teil on alternatiiv, siis palun tooge välja.”
Ta kordas, et on endiselt territooriumi loovutamise vastu. Kuid ta rääkis ka diplomaatilistest sammudest selliste probleemide lahendamiseks nagu energiataristu kaitsmine ja turvalise laevakoridori rajamine Ukrainast Musta mere äärde.
Ja ta vihjas ühele lähenemisviisile, mis võib lubada Ukrainal oma nägu päästa, kui ta ei võta tagasi kogu Venemaa poolt vallutatud maad. „Keegi ei tunnista okupeeritud alasid õiguslikult teistele riikidele kuuluvaks,” ütles ta.
USA ametnikud on Zelenski võiduplaani üle eraviisiliselt nördinud, nimetades seda ebarealistlikuks ja peaaegu täielikult läänepoolsest abist sõltuvaks. Nad rääkisid anonüümselt, et edastada tundlikku sõjalist teavet.
Näide: ühes võiduplaani osas, mida ei avalikustatud, pakkus Zelenski välja „mittetuumaheidutuspaketi”, mille raames Ukraina saaks USA-lt Tomahawki raketid, mis on täiesti teostamatu taotlus, ütles USA kõrge ametnik. Tomahawki lennuulatus on 2500 kilomeetrit, mis on rohkem kui seitse korda suurem kui Ukraina praeguste ATACMS-i pikamaa raketisüsteemide lennuulatus. Ja USA saatis neidki vaid piiratud arvu, ütlesid USA kõrged ametnikud.
Samuti ei ole Ukraina Washingtonile veenvalt põhjendanud, kuidas ta kaugrelvi kasutaks, ütlesid USA ametnikud. Nad lisasid, et Venemaa sihtmärkide nimekiri on palju suurem kui nende rakettide arv, mida USA või mõni muu liitlane suudaks tarnida, ohustamata rakette, mis on ette nähtud Lähis-Ida ja Aasia võimalike probleemide lahendamiseks.
Neli USA ametnikku ütlesid hiljuti väljaandele New York Times, et Zelenski oli hämmingus, et president Biden ei andnud talle septembris Washingtonis kohtudes luba kasutada USA kaugmaarakette, et rünnata sügavale Venemaa sisemusse. Varem oli Biden tavaliselt leebunud pärast seda, kui ta oli algselt tagasi lükanud Ukraina taotlused saada selliseid relvi nagu Abrams tankid, F-16 hävitajad ja ATACMS raketid.
Zelenski büroo kinnitas, et ta oli hämmastunud. Zelenski nõunik Dmyõro Lõtvõn ütles, et Ukraina on korduvalt selgitanud, miks on vaja kasutada kaugmaarakette. „Kõik üksikasjad, sihtmärkide loend ja argumendid on ameeriklaste käes,” ütles ta. „Kahjuks pole veel poliitilist otsust jätkata.”
Kui Zelenski jätkab oma plaani läbisurumist, nõuab sõda mõlemalt poolelt suurt lõivu. Venemaa jahvatab riigi idaosas edasi. Ukraina sõdurid, kellest paljud on värvatud pärast venelaste sissetungi 2022. aasta veebruaris, on kurnatud. Uusi sõdureid ei registreeru piisavalt. Need, kes seda teevad, on sageli vanemad ja halvasti välja õpetatud.
Kuid ka Venemaa kanab oma edasimarsil suuri kaotusi. Ameerika ametnike sõnul kaotas riik septembris rohkem sõdureid surnute ja haavatutena kui ühelgi teisel sõjakuul. USA ja Briti sõjaväeanalüütikud hindasid ohvrite arvuks üle 1200 päevas.
Levinud on üksmeel, et kumbki pool pole ametlikeks läbirääkimisteks valmis. Venemaa president Vladimir Putin on korduvalt väitnud, et on kõnelusteks valmis, sealhulgas eelmisel nädalal, kui ta ütles Ukrainale viidates: „Pall on nende väljakul”. Kuid kaks endist Venemaa ametnikku, kes on Kremlile lähedal ütlesid, et nad ei usu, et Putin peab läbirääkimisi seni, kuni Ukraina väed on Kurski oblastis.
Pärast seda, kui Venemaa võõrustas Kaasani linnas Türgit ja veel umbes 30 riiki, ütles Putin riigitelevisioonile, et Türgi president Recep Tayyip Erdoğan on esitanud uue ettepaneku, mille eesmärk on alustada läbirääkimisi Ukrainaga Mustal merel navigeerimise ja mõne muu küsimuse üle.
Putin väitis, et Ukraina oli varem teinud läbirääkimiste ettepanekuid Türgi kaudu, kuid keeldus seejärel osalemast. Ta ütles, et selle tõttu on võimatu plaane teha. Ukraina ja Lääne ametnikud peavad Venemaa pakkumisi arutada rahu kui kapitulatsiooninõuet.
Tegelikult on Zelenski palunud ÜRO-l Ukrainat toetada ja takistada Venemaal sõja külmutamist.
Kuna küsitlused näitavad, et enamik ukrainlasi ei poolda endiselt maast loobumist, püüab Zelenski tasakaalustada poliitilist survet kodumaal ja muutuvat maastikku välismaal.
Laiaulatusliku konflikti oht Lähis-Idas on suunanud tähelepanu Ukrainalt mujale. Lääne väsimine Ukraina sõjast on tõeline, „ja seda üha enam”, ütles Soome välisminister hiljuti väljaandele Financial Times.
Tšehhi president ütles eelmisel kuul, et Ukraina peab leppima reaalsusega, et ta peab ajutiselt Venemaale territooriumi loovutama. Paljud diplomaadid ja analüütikud väidavad, et sõja kõige tõenäolisem tulemus lähitulevikus on kokkulepe, mis külmutaks ajutiselt mõlemad pooled veel kindlaks määramata joonel. Kuid Putin peaks olema veendunud, et ta ei saa enam territooriumi, kui relvarahu peaks kestma.
„Üha enam kuuleme Washingtonis ja Euroopas, et Kiievil on alusetu loota 100 protsendi territooriumi tagasivõitmist ja ukrainlased hakkavad sellest aru saama,” ütles äsja Ukrainat külastanud endine NATO peasekretäri abi ja Euroopa välissuhete nõukogu kaitseekspert Camille Grand.
„On maailm, kus nad tunnistavad mõnda aega Vene okupatsiooni,” ütles ta. Kuid rindejoon oleks vaja demilitariseerida ja „siis tahavad ukrainlased superjulgeolekugarantiid, et vältida Venemaa sõja taaspuhkemist viie aasta pärast”.
Analüütikud väidavad, et USA valimised, mis on vaid päevade kaugusel, määravad palju sõja tuleviku osas.
Endine president ja vabariiklaste kandidaat Donald Trump ja tema asepresidendi kandidaat JD Vance on selgelt väljendanud oma skepsist ameeriklaste jätkuva toetamise suhtes Ukrainale. Demokraatide kandidaat asepresident Kamala Harris on öelnud, et jätkab Bideni toetust Ukrainale, kuid paljud eksperdid väidavad, et ta võib ümber mõelda, millist abi USA on valmis andma.
Ja siis on Zelenski peamine eesmärk – saada sõja ajal kutse NATO-sse. Kuigi mõned NATO liitlased nagu Balti riigid ja Poola tunduvad olevat sellele ideele avatud ja NATO on korduvalt lubanud, et Ukraina ühineb lõpuks alliansiga, on USA ja Saksamaa vastu Ukraina kutsumisele sõja ajal, kuna kardavad NATO kaasamist konflikti tuumarelvastatud Venemaaga.
Ukrainlased võivad loota, et Biden võtab pärast valimisi midagi ette, et oma pärandit Ukrainas jäädvustada – võib-olla kiidab heaks näiteks kaugmaarakettide kasutamise või kiirema NATO-sse sisenemise.
Ukrainlaste seas kogub üha enam toetust Lääne süüdistamine – see oli sõja esimesel aastal haruldane – pärast sõjalise abiga viivitamist ja tunnet, et Ukraina liitlased pakuvad vaid piisavalt relvi, et Ukraina ei saaks sõda kaotada. Saksamaal asuva Kieli Maailmamajanduse Instituudi andmetel on Euroopa ja USA seni kulutanud Ukraina abistamiseks ja sõjavarustuseks umbes 220 miljardit dollarit.
Lahingurindel on pettumus USA ja selle liitlaste suhtes tuntav. Ukraina 57. brigaadi droonipiloot, kes kasutab hüüdnime Fregat ütles ühes intervjuus, et soovib, et praegune rindejoon külmuks, sest ukrainlased ei suuda venelasi ainuüksi labidate ja kuulipildujatega võita. Ta süüdistab eurooplasi ja Ameerikat selles, et nad ei tarninud rohkem ülitäpseid relvi.
Vabatahtlik, kes aitas inimesi evakueerida riigi idaosas Pokrovski linna lähedal, kuhu Vene väed on lähenemas, ütles, et Lääs tahab Venemaad lihtsalt nõrgestada, mitte aidata Ukrainal võita.
„Varsti ei pruugi enam olla enam kedagi, kes meile antud relvi kasutaks,” ütles vabatahtlik Jevhen Tuzov, „sest meie Lääne partnerid tahavad ainult, et me võitleksime kuni viimase ukrainlaseni.”
