Kuigi Ukraina kavatses Venemaal Kurski oblastis võetud territooriumi kasutada trumbina läbirääkimistel Venemaaga, on pool sellest juba kaotatud.

Kurski oblastis vallutatud alade hoidmine oli osa Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski nn võiduplaanist. Nüüd näib see eesmärk vastu taevast lendavat.

Tšetšeeniast pärit kõrge Vene komandör ütles, et hinnanguliselt 50 000 sõdurit surusid Ukraina vägesid tagasi, kes pidid kas põgenema või „piiramisrõngasse jääma”, vahendab Telegraph.

„Umbes pool vaenlase poolt okupeeritud territooriumist on juba vabastatud,” ütles Tžšetšeeni taustaga kindralmajor Apti Alaudinov.

Informeeritud Venemaa ja Ukraina sõjaväeblogijad on alates laupäevast teatanud, et Moskva väed on Kurskis tunginud läbi Ukraina rindejoone sektorite.

Zelenski väidab, et olukord on stabiliseerunud, kuid USA-s asuv Ukraina-meelsete vaadetega sõjauuringute instituut teatas, et on näinud visuaalseid tõendeid selle kohta, et Venemaa on tagasi vallutanud 46 protsenti oma algselt Kurski oblastis kaotatud territooriumist.

Mõnede kommentaatorite sõnul on vihm muutnud maa Kurski oblastis mudaseks, andes Venemaale eelise, sest tema väed kasutavad rohkem roomiksõidukeid kui Ukraina väed.

Kremli-meelne blogija Boriss Rožin postitas video sellest, kuidas Ukraina sõdurid tõmbavad soomustatud autot vihmamärjas metsatukas mudaga kaetud teel.

„Ukraina väed kaebavad palju selle üle, et neil on palju ratassõidukeid, samal ajal kui Venemaa väed panustavad roomiksõidukitele,” ütles ta.

Mudast aega Venemaal ja Ukrainas nimetatakse „rasputitsaks” ja see on tuntud selle poolest, et sõidukid jäävad kinni roobastesse ja põldudele, muutes liikumise aeglaseks.

Soomes asuva ja avalikele andmetele tugineva Black Bird Groupi analüütik Emil Kastehelmi ütles samuti, et maastik, mida Ukraina väed Kurskis kaitsta üritasid, soosib ründajat.

„Piirkonnas domineerivad enamasti suured lagedad, piiratud loodusliku kattega põllud,” kirjeldas ta Ukraina läänetiiba. „Eriti ilma korralike kindlustusteta võib selle kaitsmine olla keeruline.”

Kastehelmi hinnangul on Ukraina kaotanud vähemalt kolmandiku oma algsest Kurski oblastis hõivatud territooriumist.

Ukraina alustas oma hulljulget sissetungi Venemaale augustis. Vene sõdureid üllatusena tabanud Ukraina väed vallutasid kiiresti Sudža linna ümbruse piirkonna, mille pindala oli kokku umbes 1000 ruutkilomeetrit.

Sissetung tõstis Ukraina elanike moraali, kuid mõned analüütikud hoiatasid, et Venemaa vägede rindejoonelt ärameelitamise asemel on see Ukraina kaitset nõrgestanud.

Eelmisel kuul ütles USA-s asuva Quincy Instituudi strateegiadirektor George Beebe, et Kurski operatsioon näib olevat „viga”.

Ta ütles: „Tundub, et selle sissetungi mõju suhtes ollakse väga skeptilised.”

Sellest hoolimata on Zelenski muutnud Kurski territooriumi kaitsmise oma „võiduplaani” keskseks osaks, mille ta esitas eelmisel nädalal Euroopa ja USA juhtidele.

Kuid Vene väed on vastupidiselt ootustele hoopis kiirendanud oma rünnakuid piki Donbassi rindejoont pärast seda, kui Ukraina tungis Kurskisse, ja teisipäeval teatasid okupeeritud Donetski venemeelsed ametnikud, et on vallutanud kaks kolmandikku Toretskist, olulisest rindelinnast, kus enne sõda elas 34 000 inimest.

Ukraina idaosas rindejoone põhjaosas on Ukraina võimud andnud Vene edasitungide tõttu korralduse ka tsiviilelanike evakueerimiseks Oskili jõe kaldal asuvast Kupjanski linnast.

Harkivi oblasti juht Oleg Sinegubov ütles: „Sõjaline olukord halveneb ja me ei suuda tagada kütteperioodi, elektrivarustust ja humanitaarabi. Vaenlane pommitab kriitilist infrastruktuuri.”