USA hoiatas eile esmaspäeval 28. oktoobril, et Põhja-Korea sõdurid liiguvad Venemaa lääneosa Kurski oblasti poole, kuhu Ukraina tungis augustis, kui Ukraina väed valmistuvad nende sõnul uute vägede peatseks rünnakuks.

USA kaitseministeerium Pentagon teatas, et Põhja-Korea on nüüdseks saatnud Venemaa idaossa väljaõppele umbes 10 000 sõdurit, kellest paljud on liikumas Kurski oblasti lahinguvälja poole. NATO peasekretär Mark Rutte kinnitas esmaspäeval, et Põhja-Korea väed on Kurskisse paigutatud, öeldes, et see kujutab endast sõja „ohtlikku laienemist”, vahendab New York Times.

Ukraina ja Ameerika ametiisikud ütlesid eelmisel nädalal, et Kurski oblastisse on juba saabunud mitu tuhat Põhja-Korea sõdurit. Sõjaväeekspertide sõnul on see liiga väike arv, et mõjutada üldist olukorda laiemal lahinguväljal, kuhu mõlemad pooled on paigutanud sadu tuhandeid sõdureid, kuid potentsiaalselt piisav, et aidata Moskval oma territooriumi Kurski oblastis tagasi võtta.

„Nende arvu kasvades eeldan, et nende mõju näitab Venemaa pideva vasturünnaku edenemine,” ütles endine Briti kaitseatašee Moskvas ja Kiievis John Foreman.

Ukraina ametnik ütles esmaspäeval, et Põhja-Korea sõdurid on paigutatud laagritesse ja elavad ajutistes kasarmutes 40-60 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist. Anonüümseks jääda soovinud ametnik ütles, et põhjakorealased pole veel lahingutega liitunud.

Pole selge, kuidas Põhja-Korea väed täpselt toetavad Venemaa vasturünnakut Kurski oblastis. Analüütikute sõnul võib sõdureid kasutada otserünnakutes või lahingutsooni tagalas asuvate alade valvamiseks, vabastades nii Vene väed rünnakuteks, kuid nende tõhusust lahingus ei ole testitud ja seda võivad takistada suhtlusprobleemid venelastega.

Reedel ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et Põhja-Korea väed peaksid alustama lahingutegevust selle nädala alguses. Kaks Kurski oblastis võitlevat Ukraina sõdurit ütlesid, et nende komandörid hoiatasid neid, et rünnak võib olla vältimatu.

„Nad on meid hoiatanud rünnaku eest lähitulevikus,” ütles Ukraina 61. mehhaniseeritud brigaadi ülema asetäitja kolonelleitnant Artem Holodkevitš laupäeval tekstisõnumiga. „Tõenäoliselt lähipäevil.”

Ukraina armee jagas oma sõduritele välja ka Ukraina-Korea sõnaraamatu, et pöörduda Põhja-Korea sõdurite poole ja kutsuda neid üles alistuma, ütlesid kaks anonüümseks jääda soovinud Ukraina ohvitseri.

Vene väed on võidelnud selle nimel, et saada tagasi sadade ruutkilomeetrite ulatuses maad, mille Ukraina väed olid augustis ootamatu piiriülese pealetungi käigus Kurski oblastis hõivanud. Viimastel nädalatel on Venemaa tagasi saanud mitu küla ning sõjaeksperdid ütlevad, et Põhja-Korea sõdurite paigutamine võib Venemaa vasturünnakuid tugevdada.

Ukraina poolt okupeeritud ala täielik tagasivõitmine Venemaa poolt õõnestaks Kiievi piiriülese pealetungi üht peamist eesmärki: maa hõivamist, mida ta saaks kasutada hoovana, et survestada Moskvat läbirääkimistel sõja lõpetamiseks.

Eksperdid ütlevad aga, et pole teada, kuidas põhjakorealastel lahinguväljal läheb.

Põhja-Korea väed pole sõdades osalenud alates 1950. aastatest ja rindejoonele saatmise korral seisaksid nad silmitsi lahingus karastunud Ukraina sõduritega. USA kaitseministeeriumi pressiesindaja asetäitja Sabrina Singh ütles esmaspäeval, et tal ei ole infot selle kohta, millist tüüpi vägesid Põhja-Korea saadab ega millised relvad neil on.

Praegu Kiievis asuvas Kaitsestrateegiate Keskuses töötav Ukraina erukolonel Viktor Kevljuk ütles, et nende suhtlus Vene vägedega osutub samuti keeruliseks, kuna nad ei räägi sama keelt, on saanud erineva väljaõppe ega tunne maastikku, kus nad võitlevad.

„See võib olla suur peavalu Vene armeele, kes pole harjunud suurte välisüksuste juhtimisega,” ütles endine Saksamaa suursaadik Washingtonis ja Müncheni julgeolekukonverentsi esimees Wolfgang Ischinger.

Ukraina sõjaväeluureteenistused teatasid, et Venemaa kavatseb määrata iga 30 Põhja-Korea sõduri kohta ühe tõlgi, et Vene sõduritega lahinguväljal paremini suhelda.

Ukraina üllatuspealetung Venemaa lääneosas Kurski oblastis augustis võimaldas tal kiiresti hõivata umbes 1000 ruutkilomeetri suuruse territooriumi. Pärast seda on Vene armee peaaegu poole sellest tagasi vallutanud, kuid reageerimist on takistanud vägede aeglane viimine sinna. Sõjaväeeksperdid väidavad, et see on suuresti tingitud Kremli otsusest seada prioriteediks oma pealetung Ukraina idaosas vastuseks Ukraina rünnakule oma territooriumil.

Sellegipoolest on Ukraina vägede viibimine Kurski oblastis olnud pinnuks silmas president Vladimir Putinile, purustades tema lubaduse, et Venemaa on rünnaku eest kaitstud, ning paljastades tema suutmatuse kaitsta piirialadel elavaid tsiviilisikuid.

Viimastel päevadel on Putin tervitanud oma vägede edu ukrainlaste poolt vallutatud külade tagasivõtmisel. „Ta on otsustanud nad Venemaalt välja ajada ja see on tema jaoks liiga kaua aega võtnud,” ütles Foreman.

Kevljuk Kiievi kaitsestrateegiate keskusest ütles, et eeldab, et Põhja-Korea vägesid kasutatakse rünnakutes Ukraina positsioonide vastu, järgides Venemaa pikaajalist strateegiat vallutada vastaspool maapealsete rünnakute lainetega.

„Põhja-Korea üksused ründavad ukrainlaste kõige kindlustatumaid positsioone ja Vene regulaarväed võtavad üle vallutatud objektid ja liinid,” ütles Kevljuk. „Venemaa taktika on muutumatu: realiseerida suurtükiväe toetusel arvuline üleolek.”

Kiievi sõnul on Venemaa Kurski oblastisse paigutanud ligikaudu 50 000 sõdurit ega ole teatanud sinna paigutatud ukrainlaste arvust. Sõltumatu sõjaline analüüs viitab, et Ukraina on paigutanud umbes 30 000 sõdurit. Täiendav 10 000 Põhja-Korea sõdurit võib lubada Venemaal Ukraina väed alistada, väidavad eksperdid.

„Arvestades nende arvu on võimalik, et neil on teatud piirkondades mõju sõjategevuse läbiviimisele,” ütles kolonel Holodkevitš Põhja-Korea vägede kohta.

Foreman ütles, et eeldab, et põhjakorealased „jäävad kaitsele ja jäävad rindejoonele”, vabastades mõned Vene sõdurid pealetungi operatsioonideks.

Ta lisas, et kui neid kasutatakse otserünnakuteks, seavad venelased kahtluse alla Põhja-Korea vägede usaldusväärsuse ja nende kasutamine võib Vene väed paljastada.

Põhja-Korea vägede osalemine sõjas on tekitanud Läänes muret. Lõuna-Korea ametnike delegatsioon, kes esimesena saatmisest teatas, andis esmaspäeval NATO-le ülevaate olukorrast alliansi peakorteris Brüsselis.

„Venemaa ja Põhja-Korea vahelise sõjalise koostöö süvendamine on ohuks nii Indo-Vaikse ookeani kui ka Euro-Atlandi julgeolekule,” ütles Rutte pärast briifingul. „See õõnestab rahu Korea poolsaarel ja õhutab Venemaa sõda Ukraina vastu.”