Ukraina president esitles võiduplaani: riik tuleb kohe NATO-sse võtta

eestinen

Ukraina president Volodõmõr Zelenski esitles täna kolmapäeval 16. oktoobril riigi parlamendile oma võiduplaani, mis näeb ette kohest NATO-ga liitumist.

Zelenski tunnistas täna esimest korda avalikult, et Lääne partnerid suurendavad survet Venemaaga läbirääkimisteks, vihjates, et sellised kõnelused ei pruugi Kiievile soodsad olla, kuna ta tutvustas seadusandjatele oma võiduplaani põhipunkte – oma kavandit sillutamaks teed õiglasele rahule Ukrainas, vahendab AP.

Zelenski ütles Ukraina parlamendile ülemraadale, et „mitteavalikus suhtluses Ukrainaga” mainivad partnerid üha enam „läbirääkimisi” ja kasutavad palju harvemini sõna „õiglus”, ütles ta Ukraina parlamendis seadusandjate poole pöördudes.

Zelenski ütles, et Ukraina ei ole valmis „külmutatud konfliktiks” ega „territooriumi või suveräänsusega seotud kompromissideks”, mis pälvisid pika aplausi. Võiduplaan, mida on hoitud saladuses, kui Zelenski seda viimastel nädalatel peamistele liitlastele, sealhulgas USA presidendile Joe Bidenile tutvustas, on Ukraina viis tugevdada oma positsiooni kõigis tulevaste läbirääkimiste variantides Venemaaga, kuna olukord lahinguväljal näib trööstitu.

President rääkis ka panustest Ukrainas, korrates oma hiljutisi väiteid, et Põhja-Korea saadab nüüd sõjaväelasi Venemaale kaasa aitama, samuti tarnib riik laskemoona ning Moskvat abistavad ka Iraan ja Hiina.

Tema plaan võita oma riigi sõda Venemaa sissetungi vastu võib tuua järgmisel, 2025. aastal rahu, ütles Zelenski, kuid see sisaldab sammu, mida mõned olulised lääneliitlased on seni keeldunud toetamast: Ukraina kohest liitumist NATO-ga.

„Kui hakkame praegu selle võiduplaani järgi liikuma, võib olla võimalik sõda lõpetada hiljemalt järgmisel aastal,” ütles Zelenski.

Parlament seab prioriteediks plaani elluviimiseks vajalikud seaduseelnõud, ütles parlamendi esimees Ruslan Stefantšuk pärast Zelenski ettekannet. Kuigi NATO liikmelisuse küsimus on Stefantšuki sõnul poliitiline, nõuab see ka rea ​​seaduste vastuvõtmist, et Ukraina vastaks NATO standarditele.

Zelenski viiepunktilise plaani esimene punkt on kutse NATO-sse. „Me mõistame, et NATO liikmelisus on tuleviku, mitte oleviku küsimus,” selgitas ta. Ukraina ametnikud arvavad, et kutse muudaks Putini „geopoliitilisi arvestusi”.

Ajal, kui ta oma kõnet pidas, on meeleolu Ukrainas sünge. Ukraina vägedel on raskusi Venemaa sõjalise võimsuse tagasihoidmisega, eriti riigi idaosas Donetski oblastis, kus neid järk-järgult tagasi tõrjutakse. Kuigi Venemaa edu on olnud järkjärguline, on nende pidev edasiliikumine kiirenemas ja Ukraina tunneb teravalt vajadust ulatuslikuma Lääne abi järele.

Kuid on märke, et Lääne toetust võib kahandada keskendumine Lähis-Ida sõdadele ja sisepoliitilistele muredele. Järgmisel kuul toimuvad USA valimised võivad tuua kaasa suure muutuse Ukraina käekäigus, sest Washington on olnud suurim sõjalise abi andja.

Zelenski ütles, et Ukraina kutsumine NATO-sse oleks „(liitlaste) otsusekindluse tunnistus” Ukrainat toetada. „Kutse on tugev otsus, mis ei nõua muud kui sihikindlust,” ütles ta.

NATO kollektiivse julgeoleku garantii – selle asutamislepingu artikkel 5 – on tugisammas, millel selle usaldusväärsus põhineb. Kõigi liikmesriikide poliitiline kohustus on aidata iga liikmesriiki, kelle suveräänsust või territooriumi võidakse rünnata.

Juulis Washingtonis toimunud tippkohtumisel kuulutasid NATO 32 liikmesriiki, et Ukraina on „pöördumatul” teel liikmelisuse poole. Ükski otsus liitumisläbirääkimiste alustamise kohta on tõenäoliselt ebatõenäoline enne järgmist tippkohtumist juunis Hollandis.

Hoolimata Zelenski katsetest võita oma võiduplaanile Lääne partnerite heakskiit, pole veel keegi oma toetust avaldanud.

Ukraina seadusandjate reaktsioon plaanile ja selle elluviimisele oli vastuoluline.

„Esiteks, see pole plaan. Plaan tähendab mingeid konkreetseid samme. See on omamoodi Ukraina soovide nimekiri meie partneritele, kuidas nad saavad ja peaksid meid toetama. Ja see ei tundu realistlik. Ootasime tõsist arutelu olukorrast ja strateegiast ning see pole see,” ütles opositsioonierakonna parlamendisaadik Oleksi Hontšarenko.

Ta lisas, et nn võiduplaani elluviimine on „vastuoluline” olukorras, kus Venemaa idarindel edeneb.

„See on realistlik ja üsna pragmaatiline plaan. Seda saab ellu viia, kui meil on piisavalt abi ja toetust oma liitlastelt ja partneritelt,” ütles Zelenski partei saadik Oleksandr Merežko. „Üks võtmetegureid on kutse NATO alliansiga liitumiseks. Iseenesest oleks see Putinile tohutu strateegiline kaotus.”

„Mulle meeldis ka see, et president rääkis asjadest, mis võivad olla Läänele tulusad, selgitades, miks Ukraina võib Euroopale ja läänele geopoliitilisest ja majanduslikust seisukohast väga väärtuslik olla,” lisas ta. „Ja küsimus on selles, kelle poolel need ressursid on: kas demokraatlike riikide või autoritaarsete režiimide poolel.”

Ajal, kui Zelenski oma plaani Ukraina seadusandjatele tutvustas, kehitas Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov selle peale õlgu, öeldes pilkavalt, et „tõenäoliselt on see USA plaan sõdida meiega kuni viimase ukrainlaseni, mida Zelenski maskeeris ja nimetas „rahuplaaniks”.”

Zelenski „võiduplaan” sisaldab konfidentsiaalseid lõike, mida ta parlamendis ei avaldanud.

Teised plaani punktid hõlmavad jätkuvat rünnakut Venemaa pinnal asuvatele sihtmärkidele, sealhulgas augustis alanud sissetung Venemaa Kurski piirialale ja luba kasutada kaugmaarakette, et rünnata sügaval Venemaa territooriumil asuvat sõjalist infrastruktuuri.

Samuti vajab Ukraina rohkem õhutõrjesüsteeme ja partnerite abi Vene rakettide allatulistamiseks. Samuti taotles Zelenski liitlastelt juurdepääsu laiemale hulgale luureandmetele.

Zelenski märkis, et Ukraina on rikas loodusvarade poolest, sealhulgas kriitiliselt tähtsate metallide poolest nagu uraan, titaan, liitium, grafiit ja teised, mille väärtus on triljoneid USA dollareid.

Ta ütles, et need Ukraina maavarad ja ka riigi põllumajandustoodang on Venemaa peamiste sihtmärkide hulgas sõjas, kuid neid võidakse sõjajärgsel ajal partneritega jagada.

Samuti oleksid sõjajärgsel perioodil lahingutes karastunud Ukraina sõdurid kasulikud NATO jõupingutustele Venemaa vaoshoidmisel.

Kommentaarid
(Külastatud 277 korda, 277 külastust täna)