Käesoleval, 2024. aastal Soome väeosades vohav ja rasket haigust põhjustanud adenoviiruse tüüp on pannud kaitseväes isegi küsima, kas viirust võidi levitada tahtlikult.

Adenoviiruse epideemiaid on kevadel või sügisel esinenud mitmes väeosas, näiteks Vekaranjärvis, Santahaminas, Upinniemis ja Dragsvikis. Ajateenijate arvu suhtes on haigestumisi kõige rohkem olnud Kainuu brigaadis, vahendab Helsingin Sanomat.

Sõjaväemeditsiini keskuse välimeditsiiniteenistuse üksuse ülema asetäitja Richard Lundell ütleb, et sügisel on olukord olnud parem kui kevadel.

Kapten Richard Lundell, kust pärineb karm adenoviirus?

Seda on uuritud ja arutatud erinevate ekspertidega. Põhjust pole leitud. Seda on raske kindlalt öelda. See näib olevat variant, mida on leitud üle maailma, kuid Soomes pole seda viirust varem eriti esinenud. See võib seletada seda veidi tõsisemat haiguspilti.

Kas vastab tõele, et olete uurinud võimalust, et viirust levitati tahtlikult?

Ma ei tea, kust selline kuulujutt on tulnud, aga loomulikult kaalume erinevaid variante, aga miski ei toeta sellist mõtet.

Kas olete siis uurinud, kas see võis olla tahtlik?

Loomulikult oleme läbi mõelnud kõik variandid ja rääkinud erinevate ametiasutuste ja ekspertidega, aga midagi, mis sellele viitaks, ei ole leitud. Peaksin seda võimalust üsna ebatõenäoliseks.

Lundell tunnistab, et on mõttekas mõelda erinevatele variantidele.

„Kui selguks midagi, mis seda ideed toetaks, siis uuritaks edasi, aga selliseid märke pole tulnud,” sõnab ta.

Mis võiksid sellised märgid olla? Kas seda on üldse võimalik uurida?

„Võib-olla ma pole selles kõige parem ekspert, aga jah, asja on erinevate ametiasutustega arutatud ja mõeldud. Jah, ilmselt on Soomes olemas sellega seotud teadmisi.”

Soome kaitsevägi teatas enam kui kuu aega tagasi, et sügise jooksul on esinenud mitmeid erinevaid hingamisteede haiguste sümptomeid tekitavaid haigusi „sealhulgas adenoviirus, mis on erinevalt tavapärastest adenoviiruse epideemiatest põhjustanud nii mõnelegi ajateenijale raskeid haigusnähte ja haiglaravi”.

Teate kohaselt võis haigete arvukuse tõttu olla väeosade tervisepunktide vastuvõtt ülekoormatud.

Lundell ütles esmaspäeval väljaandele Helsingin Sanomat, et kevadel ja varasügisel olid mõned ajateenijad adenoviiruse tõttu isegi intensiivravil. Eelmise nädala andmetel praegu ajateenijaid enam haiglas pole.

„Praegu on olukord üsna rahulik, kuid see viirus on meil väeosades sees,” räägib ta.

Adenoviiruse vastu on olemas ka vaktsiin, kuid ajateenijatele selle andmise kohta otsuseid pole. Asja arutatakse koos sotsiaal- ja terviseministeeriumiga.

„Praegu ei ole Euroopas müügiluba saanud vaktsiini. Ainus meile teadaolev vaktsiin on USA sõjaväe kasutuses. Vaktsiini kasutuselevõtt poleks kerge otsus,” ütleb Lundell.

Ameerika sõduritele antavat vaktsiini võetakse suu kaudu kahe tabletina. Selle vaktsiini kaitse kestab mitu aastat.

Professor ja kliinilise mikrobioloogia spetsialist Simo Nikkari kirjutab väljaandes Sotilaslääketiede, et kevadel ja talvel väeosadesse ilmunud adenoviirus oli erakordselt karm. See põhjustas haigetel ülemiste hingamisteede ja kõhuhaiguse sümptomeid, üldist halba enesetunnet ja palavikku.

Nikkari artikli kohaselt on uuritud haiglaravil viibivate patsientide viirustüvesid ja leitud, et mitmed neist on olnud sellist tüüpi, mida on teaduskirjanduses varem seostatud tavapärasest raskema haigusega.

„Erinevalt tavalistest adenoviiruse epideemiatest on ringluses olev viiruse tüüp põhjustanud rohkem haiglaravi vajavaid haigusjuhte. Üksikuid ajateenijaid on tulnud ravida intensiivravil, mis on adenoviiruse epideemiate puhul väga ebatavaline,” kirjutab Nikkari.

„Olukorda on tähelepanelikult jälgitud ja kõigis väeosades on kasutusele võetud tõhustatud meetmed,” märgib ta.