Novembris ilmub Soomes uus juhend, mis sisaldab erinevate ametkondade infot sõja- või rahutus- ja kriisiolukorras valmisoleku ja operatsioonide kohta. Sellest teatab Helsingin Sanomat.

Uus sõjaks valmisoleku veebisait avatakse 18. novembril praegusel Suomi.fi veebisaidil. Tegemist on siseministeeriumi juhitava ametkondadeülese projektiga.

See sisaldab teavet muu hulgas sõja, kodanikukaitse, evakueerimise, riigikaitse ja riigikaitse kohustuse kohta.

Lisaks on infot vaimse kriisi vastupanuvõime kohta, mis toetab näiteks tegutsemisvõime hoidmist ja kogukonnatunde turgutamist, ütles siseministeeriumi kommunikatsioonijuht Erikka Koistinen.

Koistineni sõnul näitavad uuringud ja aruanded, et kodanikud ootavad võimudelt probleemide eest hoolitsemist. Nüüd püütakse seda suhtumist muuta.

„Kui on tõesti suur kriis, siis ei ole igal pool kogu aeg inimesi, kes üksikuid inimesi aitavad, vaid inimesed peavad ise hakkama saama,” ütleb Koistinen.

„Heaoluühiskonnas oleme harjunud, et ühiskond aitab. Ettevalmistus on midagi, mida igaüks peaks ise tegema. Kodanikuõpetus on nagu lugemine või kirjutamine. Püüame seda positiivses võtmes rääkida ja inimesi mitte hirmutada,” lisab ta.

Novembris avatav veebileht käsitleb ka psühholoogilisi takistusi valmistumisel, kus ebameeldivatele asjadele püütakse mitte mõelda.

„Ettevalmistumine ei seisne manamises, et midagi halba juhtub, vaid vastupidi: olete võimekam ja enesekindlam ning valmistudes satute vähem paanikasse,” ütleb Koistinen.

Rootsi avaldas esimese sõja puhul kodanikele suunatud brošüüri juba Teise maailmasõja ajal. Pärast seda avaldati sarnaseid juhiseid harva, kuni pärast külma sõja lõppu peeti neid mittevajalikuks.

Rootsi alustas 2018. aastal seoses rahvusvahelise poliitilise olukorra karmistumisega taas brošüüride väljaandmist.

Rootsi sõjajuhis Om krisen eller kriget kommer (tõlkes: Kui tuleb kriis või sõda) ilmub mitmes keeles, sealhulgas soome keeles. Rootsikeelne digitaalne versioon on internetis juba saadaval.

Soomes on hädaolukordadeks valmistumisel ilmselt kõige tuttavam kontseptsioon kolmepäevane kriisivaru. See tähendab, et vett ja toitu tuleks kogu perele varuda kolmeks päevaks.

Huvitav erinevus Soome ja naaberriikide vahel on see, et Rootsis ja Eestis soovitatakse kriisivaru varuda kolme päeva asemel nädalaks.

Koistinen tunnistab, et seda erinevust on siseministeeriumis arutatud. Novembris ilmuvas juhendis on nii palju muutunud, et kriisivaru soovitatakse varuda vähemalt kolmeks päevaks.

Rootsis välja antud uus juhend käsitleb kriise senisest ulatuslikumalt. Sisu on veelgi enam keskendunud sõjaks valmistumisele.

Siseministeeriumi kommunikatsioonidijuht Koistinen ütleb, et Soomes ei ole kavas samamoodi peamiselt sõjaks valmistuda, kuigi kuuldavasti on soomlased käinud agentuuri MSB (Myndigheten för samhällsskydd och beredskap, tõlkes: Sotsiaalkindlustuse ja valmisoleku amet) kodulehel, kus avaldati rootsikeelne juhend.

„Rootsis on olukord teistsugune. Seal võib tunduda, et vaja on rohkem äratust. Meil ei pruugi seda vaja minna. Teatud ettevalmistuse traditsioon on meil aga olnud juba aastakümneid,” sõnab Koistinen.

Soomes teevad kriisideks valmisolekutööd juba mitmed organisatsioonid, näiteks päästekeskused, Riigikaitse Õppeliit MPK ja Naiste Valmisolekuliit.

Soomes ei ole plaanis välja anda igasse koju jagatavat eraldi paberil sõjaks valmistumise juhendit. Osaliselt on asi rahas, aga ka internetis on lihtsam infot uuendada.

„See oleks miljoni dollari projekt. Teisalt tuleb valmistuda eelnevalt, mitte hakata brošüüri välja otsima, kui midagi juhtub,” räägib Koistinen.