Kliimauurija ja professor Tapio Schneider vastab Yle küsimustele kohaliku aja järgi kell seitse hommikul. Ta on harjunud varajase ärkamisega.
Schneideril on koguni kolme riigi kodakondsus: Soome, Saksamaa ja USA. Saksamaal üles kasvanud Schneider tegeles noorena murdmaasuusatamisega ja sellega seoses märkas ta lume hulga vähenemist. See tekitas huvi kliimateaduse vastu.
Nüüd teeb Schneider teadust California Tehnoloogiainstituudis Pasadenas, Los Angelese lähedal. Kool on tuntud kui Caltech.
Schneider tunneb muret saaste – tegelikult saaste vähenemise – pärast.
Tänu uutele tehnoloogiatele on õhukvaliteet mitmel pool paranenud. Kui tulevikus hakkab fossiilkütuste kasutamine korralikult vähenema, muutub õhk veelgi puhtamaks. Seda läheb vaja, sest igal aastal sureb saastatuse tõttu enneaegselt umbes 8 miljonit inimest.
Kuid saaste kaitseb meid ka kliimamuutuse eest. Saasteosakesed peegeldavad päikese soojust tagasi kosmosesse. Pilved vajavad tekkeks saasteosakesi ja hoiavad eemal ka liigse soojuse.
Õhus olevate osakeste arv on ligikaudu teada. Mõned neist on looduslikud, mõned on põhjustatud inimtegevusest.
Mida siis saasteosakeste vähenemine tähendab?
Schneider ütleb, et saaste vähenemine võib globaalsele temperatuurile avaldada suuremat mõju kui näiteks valitsustevaheline kliimapaneeli IPCC paar aastat tagasi hindas.
See on kliimauuringute suur tundmatu. Õhu puhastamine võib temperatuuri tõsta kuni kraadi võrra. Seda võib olla palju vähem või rohkem, me ei tea. Järgmise 30 aasta ennustamine on keeruline. Puhas õhk on meile kasulik, kuid see suurendab soojenemist ja on raske öelda, kuhu see välja viib, ütleb Schneider.
Kliimateadlase juured on Soomes ja Saksamaal. Schneideri soomlannast ema läks noore tudengina Saksamaale, tutvus seal mehega ja nad lõid pere.
Tapio Schneider kasvas üles Põhja-Saksamaal Braunschweigis. Hiljem õppis ta Freiburgi ülikoolis füüsikat ja matemaatikat.
Sidemed Soome sugulastega on tihedad. Schneideri pere käib igal aastal Soomes ja naudib suve Heinävesis.
Intervjuus ei kasutata aga ühtki soomekeelset sõna.
Ma räägin soome keelt halvasti. See oli tegelikult mu esimene keel, ema rääkis seda minuga, kui olin laps. Samas ei osanud Saksamaal keegi teine soome keelt ja 70ndatel oli osa inimesi arvamusel, et lastel pole hea palju keeli rääkida. Muidugi oli see vale, kurdab Schneider.
Noore üliõpilasena läks Schneider tudengivahetuse korras Seattle’isse. Ülikooli suurus ja viis, kuidas seal teadust tehakse, avaldasid muljet ning Schneider jäi Ameerika Ühendriikidesse.
Enne Caltechi olid peatused kuulus Princetoni ülikool ja New York.
Caltech ei ole Ameerika standardite järgi suur, seal on 300 professorit ja umbes 2500 üliõpilast, Schneideri sõnul on väiksus eelis, kuna see sunnib suhtlema teiste erialade esindajatega.
Schneider on Californias elanud 22 aastat ja on märganud, et kliima on muutunud. Temperatuurid on tõusnud, uudisfotodel on igal suvel laastavad metsatulekahjud.
Californias sajab kõige rohkem vihma novembrist aprillini. Suurim probleem on see, et kui lumikate väheneb ja talvel tuleb suurem osa sademetest veena, on kevadel-suvel põllumajanduses vajaminevat vett vähem, ütleb Schneider.
Pariisi leppe eesmärk, mis puudutab kogu maakera, näib umbe jooksvat. Lepingus võeti kohustus hoida temperatuuritõusu võrreldes tööstusajastu eelse ajaga mitte rohkem kui 1,5 kraadi juures.
Realistlikult öeldes ei saa seda vältida. Kogu meie energiasüsteemi asendamine lühikese ajaga ei ole võimalik. Elektrijaama tööiga on 30–40 aastat, seega ei saa kogu energiataristut ühe kümnendiga välja vahetada, leiab Schneider.
Võitlus jahedama tuleviku nimel jätkub ja Schneider töötab eelkõige kliimamuutustega kohanemise kallal. Ta juhib erinevate ülikoolide ekspertidest koosnevat töörühma, mis koostab kogu planeeti hõlmavat kliimamudelit. Töö on peaaegu valmis.
Mudeli koostamisel on kasutatud aastakümnete jooksul kogutud andmeid. Tehisintellekt on olnud selle analüüsimisel suureks abiks ja muutnud teadlaste töö lihtsamaks. Schneider usub, et mudeli abil muutub kliimamuutuste prognoositavus lihtsamaks.
See võib olla väga kasulik. Näiteks kui Soomes või mujal ehitatakse infrastruktuur tugevate vihmade jaoks, peab see vastu pidama ka järgmise 50 aasta muutustele, ütleb Schneider.
See töö ajab mind hommikul voodist üles. Ebakindluse vähendamine on see, mille poole ma püüdlen, sõnab ta.
Kuidas Schneideri arvates mõjutab kliimamuutus ühte tema koduriiki Soomet? Kliimamuutuse märgid on juba näha ja eriti muutuvad talved, lumikate hõreneb.
Kuidas on lood murdmaasuusatamisega?
See võib väheneda, kuid arvan, et see püsib üsna heal tasemel üsna pikka aega, sõnab Schneider.
