Teiseks ametiajaks valitud Soome roheliste europarlamendi saadik Ville Niinistö on olnud umbes kolm kuud EL-i Venemaa delegatsiooni esimees.

Delegatsioonide ülesanne on hoida parlamendi suhteid erinevate riikidega ning tõstatada poliitiliselt olulisi teemasid kõnealuste piirkondade arenguga seoses, vahendab Iltalehti.

Euroopa Parlament pole pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal oma Venemaa kolleegidega suhelnud. Milline on delegatsiooni roll sellises olukorras?

Niinistö sõnul on tema eesmärgiks olnud delegatsiooni tuntuse tõstmine, tuues esile Venemaa arengu kitsaskohad ning nõudes Euroopa Liidu erinevatelt organitelt tegevust Venemaa õigusriigi ja inimõiguste olukorra parandamiseks.

Venemaa kodanikuühiskonna olukord on kõige nõrgem pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Niinistö ütles, et delegatsioon kutsub Venemaa opositsiooniaktiviste ja kodanikuühiskonna esindajaid arutama, kuidas olukorda parandada.

Me ei saa olukorda Venemaal muuta enne, kui riigis on administratsioon, mis arvestab kriitikaga ja parandab asjade seisu. Selle asemel saame parandada Euroopas töötavate venelaste võimalusi oma häält tõsta ja loota, et võimalik on teistsugune tulevik.

Kes kuulub delegatsiooni arvates Venemaa opositsiooni?

Esiteks kutsume Euroopa Parlamenti selliseid Venemaa opositsiooni prominente nagu Ilja Jašin, Vladimir Kara-Murza ja Julija Navalnaja. Teiseks otsime rohujuuretasandi tegijaid, kelle asjatundlikkust kuuleme erinevatest valdkondadest.

Kas Euroopa Parlament toetab sel juhul Navalnajat presidendi kandidaadina?

Euroopa Parlamendi ülesanne ei ole mõelda, milline võiks olla Venemaa uus administratsioon. See on venelaste teha. Püüame selle poole, et erinevatel tegijatel oleks võimalus end organiseeruda, üksteisega kohtuda ja Euroopas arutelukanaleid luua.

Nii et delegatsioon pakub opositsioonile porgandit, aga kas Kremlile ka piitsa tuleb?

Delegatsiooni keskne eesmärk on võtta Venemaalt võime agressiivset sõda pidada. Niinistö sõnul eeldab Venemaa teistsugune tulevik tema lüüasaamist Ukrainas.

Niinistö juhitud delegatsiooni eesmärk on propageerida energiasanktsioone ja muid sanktsioone, mis piiravad Venemaa võimet säilitada sõjamajandust ja agressioonisõda Ukrainas.

Venemaa sõjamajandus pulbitseb aga kolmandat aastat. Miks Läänes ikka veel oodatakse, et sanktsioonide mõju hakkab tööle?

Niinistö sõnul oli eksitav arvata, et sanktsioonid suruvad Venemaa majanduse põlvili. Venemaa oli oma agressioonisõjaks hästi ette valmistatud, tema keskpank oli valmis Lääne majandussüsteemist lahku lööma.

Kuigi Venemaa välisreservid on külmutatud, olid neil suured fondid ja reservid, mis annavad neile rahalise manööverdamisruumi.

Niinistö tunnistab, et sanktsioonide tekitatud majanduslik isolatsioon pole olnud piisavalt suur. Venemaa majandus pole aga stabiilsel alusel ja see kestab praeguse mudeliga kõige rohkem kümme aastat.

Ukraina sõja mõttes suudab Venemaa oma praeguste ressurssidega oma agressioonisõda pidada paar-kolm aastat.

Kas Ukrainal on aega kümme aastat või isegi paar?

Ei ole ja seetõttu peab Lääs oma sõjalist ja rahalist toetust oluliselt suurendama ning sanktsioone veelgi karmistama. Venemaa on aga tuumarelvariik ja selle sõjalisi ressursse tuleks tõsiselt võtta, märgib Niinistö.

Niinistö sõnul on praegu märkimisväärne oht, et Venemaa president Vladimir Putin määrab Ukraina rahutingimused.

Sanktsioonid lekivad ja Vene tooraine vool Soome jätkub. Vainikkala piiripunkti kaudu saabub nädalas sadu kaubavaguneid. EL-i ja Soome sõltuvus Venemaa toorainest on olulisem kui Venemaa agressioonisõja peatamine.

Seetõttu on erakordne ja isegi paradoksaalne, et Soome valitsuse minister Sari Essayah ütles, et põllumajanduse varustatus ja varustuskindlus on oluline ning seetõttu vajab Soome Venemaalt väetisi.

Niinistö küsib, kas me tõesti ei taha Venemaast lahku lüüa, sest peaksime välja töötama omad taaskasutuse eesmärgid ja toiduainete taaskasutuse, sel juhul oleks vaja vähem fossiilväetisi.

Meil ​​seisab ees aastakümnete pikkune periood, mil kaubavahetusele Venemaaga ei saa loota, vaid seda tuleb kontrollitult vähendada, nagu kogu Euroopa Liidu kaubavahetust Venemaaga, sõnab Niinistö.

Venemaa ekspordib endiselt torugaasi Slovakkiasse ja Ungarisse, LNG gaasi Hispaaniasse, Prantsusmaale ja Belgiasse.

Praegu räägime parlamendis sellest, kuidas asendame Venemaa gaasi Lääne allikatega, investeerides taastuvenergiasse, alternatiivkütustesse ja muudesse lahendustesse. Meil ootavad ees veel väga rasked otsused Putini sõjapoliitika peatamiseks, sõnab Niinistö.

Milline on delegatsiooni meeleolu Ukraina olukorra suhtes?

Mida paremini asjaga kursis ollakse, seda pessimistlikum on meeleolu. Avalik pilt olukorrast on positiivsem kui asjaga rohkem kursis olijatel.

Putin näeb iga päev, kuidas sõda tema jaoks soodsas suunas edeneb. Venemaa suudab pidevalt hõivata maa-alasid piki suuremat osa rindejoonest, eriti Ukraina idaosas Donetski oblastis. Niinistö sõnul tähendab see, et Putinil pole kavatsust sõja algsetest eesmärkidest loobuda.

Niinistö sõnul on Lääs surunud Ukraina täiesti ebainimlikule positsioonile. Venemaa on võimeline pommitama Ukrainat mitmelt poolt, sõjatööstust, energiatootmist ja tsiviilobjekte.

Ukraina peab pidevalt mõtlema, milleks ta oma nappe õhutõrje ressursse kasutab, sest me pole andnud talle piisavalt võimeid oma riigi kaitsmiseks, ütleb Niinistö.

Võtmeküsimus on õhuruumi kontrolli andimine Ukrainale. Seejärel räägime olulisest lisatehnoloogia viimisest Ukrainasse. Teine võimalus on, et NATO osaleb Ukraina õhuruumi kaitsmises. Muidugi on suur eskaleerumise oht, kuid muid võimalusi pole, räägib Niinistö.

Alates sõja algusest on Ukraina tungivalt taotlenud kogu riiki hõlmavat lennukeelutsooni. USA ja tema NATO liitlased on aga selle idee tagasi lükanud. Kardetakse on, et Ukraina õhuruumis patrullivad NATO hävitajad satuvad vastamisi Vene lennukitega, mis võib olla samm III maailmasõja suunas.

Läänt kimbutab aga „sõjaväsimus”.

Niinistö ütleb, et on praegu väga mures Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia sisepoliitika pärast. EL-i toimimisvõime on tema liikmesriikide toimimisvõime summa ja hetkel on kolme suurima liikmesriigi juhtimine halvatud.

Selles olukorras on komisjoni president Ursula von der Leyen näidanud üles poliitilist juhtimist ja olukorda parandanud. Soome, Poola ja Balti riigid on muutunud olulisteks tegijateks, sest meil on olukorra suhtes erakordselt lai poliitiline üksmeel, sõnab Niinistö.