Leedulannat aetakse pidevalt segi oma nimekaimuga Valgevenest, kes on rahvusvahelises sanktsioonide nimekirjas. Seetõttu on tal olnud probleeme pangaülekannete tegemisega. Tarbijaõiguste kaitsja ütleb, et olukord pole normaalne.

Vilniuses elav Elena Titova oli üllatunud, kui sai teada, et tema ees- ja perekonnanimega on veel üks inimene ning ta on sanktsioonide nimekirjas. Viimase kahe aasta jooksul on Titova olnud sunnitud pankadele pidevalt tõestama, et ta on teine ​​inimene, vahendab lrt.lt.

„Inimene, kellele tegin pangaülekande, ütles mulle, et ta sai oma pangast meili, et ta ei saa raha, sest minu nimi on tõenäoliselt sanktsioonide nimekirjas,” räägib Titova.

E-kirjas kirjutati, et kui inimene soovib Elenalt ülekande saada, peab ta saatma Elena isikut tõendava dokumendi või mõne muu dokumendi koopia, millel on märgitud tema sünniaeg ja kodakondsus.

„Kõige vihasem olen, et keegi teine ​​peab mu isikutunnistuse saatma. Sest ma ei kanna alati raha üle sõbrale, pereliikmele või tuttavale. Mõnikord on see võõras,” räägib naine.

Samal ajal on tal peaaegu võimatu ilma täiendavate probleemideta raha saada teistest pankadest. Kunagi ei saanud ta isegi oma palka kätte.

„Ühel korral jäi palgamaksmine seisma, pidin helistama oma ettevõtte raamatupidamisse ja seal tuli olukord lahendada,” räägib Titova.

Leedu Panga hinnangul on igal pangal vabadus otsustada, kuidas sanktsioneeritud isikute tegevust takistada.

„Muul viisil ei saa kindlaks teha, kas isikul on sanktsioonid või mitte. Kui nimest ei piisa tõendamaks, et isikul ei ole sanktsioone, küsivad institutsioonid loomulikult lisainfot,” selgitab Vaidas Cibas Leedu Pangast.

Vilniuse ülikooli õigusteaduskonna õppejõud Stasys Drazdauskas isikuandmete kaitse rikkumist ei näe.

„Sanktsioonide kehtestamise eesmärgid on avalik huvi, julgeolek, avalik kord Euroopa Liidus. […] See kaalub kindlasti üles igasugused erahuvid. Isegi ebameeldivused, millega üksikisikud ilmselgelt kokku puutuvad,” leiab ta.

Isiku sünniaeg ja kodakondsus ei ole asjatundja sõnul kõige tundlikumad andmed.

„Nendega pole identiteedivargust nii lihtne teha. Pealegi ei ole need kordumatud identifikaatorid. Nagu isikukood, telefoninumber või meiliaadress,” räägib Drazdauskas.

Tarbijate liidu asepresident Rytis Jokubauskas pole sellega nõus. Ta ütleb, et sellised andmed võivad võõra inimese kätte sattudes pahandust teha.

„Iga selline täiendav andmeleke aitab isikust portreed täiendada ja suurendab tõenäosust, et selle isiku andmeid kasutatakse pahatahtlikel eesmärkidel,” rõhutab ta.

Olukord pole normaalne, lisab ta.

„Selge on see, et pankade poolt kasutatavad protseduurid on läbitöötamata, need pole need, mis nad olema peaksid. Poleks üllatav, kui see juhtuks üks kord, inimene peaks olukorra esimest korda selgeks tegema, aga iga kord tõestada, et sa pole teine ​​inimene, see pole normaalne,” leiab Jokubauskas.

Pangad peavad otsima lahendusi, rõhutab tarbijate liidu asepresident. Lisaks peaks Vilniuse naine Titova esitama kaebuse Leedu Pangale ja riiklikule andmekaitseinspektsioonile, lisab ta.

Titova ütleb, et kavatseb seda teha.