Sõja tulemus peab põhinema sõjaolukorral, ütles Venemaa president Vladimir Putin. Tema sõnul saab Venemaa lääneriike „ainult kiita”, et nad ei nõua enam Venemaa täielikku lüüasaamist Ukrainas.
Lääs hakkab sõjaolukorda realistlikumalt nägema, väitis Putin intervjuus Venemaa telekanalile Rossija-1, vahendab Vene riiklik uudisteagentuur TASS.
Eile räägiti veel Venemaa strateegilisest lüüasaamisest. Tänaseks on retoorika muutunud ja nagu ma ütlesin, võite neid selle eest ainult tänada. Nad hakkavad olukorda realistlikumalt mõistma ja hindama, ütles Putin.
Putin peab ilmselt silmas seda, et lääneriigid on hakanud üha enam rääkima Ukrainasse rahu toomisest, selle asemel, et nõuda Venemaalt kõigilt okupeeritud Ukraina aladelt lahkumist.
Putini sõnul peab sõja tulemus olema kooskõlas Venemaa huvidega ja lähtuma „lahinguvälja tegelikkusest”.
Jutt rahust on paisunud pärast Ukraina ebaõnnestunud suurt vasturünnakut 2023. aasta suvel, millele paljude ekspertide hinnangul olid Läänes seatud liiga suured ootused.
Näiteks septembris ütles Saksamaa kantsler Olaf Scholz, et „praegu on aeg arutada, kuidas rahu saavutada”.
Oktoobris teatas Ukraina seevastu rahuplaanist, mida nimetas „võiduplaaniks”. Selle tuumaks on praegusest oluliselt erinev sõjakäik, sest president Volodõmõr Zelenski sõnul peab „Venemaa kaotama sõja Ukraina vastu”.
Venemaa strateegia näib praegu põhinevat kurnamissõja võitmisel, kuna usub, et Lääne toetus on raugemas. Ei usuta, et kui lääneriikide toetus hääbub, suudab Ukraina praegusega samas tempos sõda pidada.
Sõja jaoks on potentsiaalselt kriitiline kuupäev 5. november, kuna USA valib sel ajal uut presidenti. Vabariiklaste kandidaat Donald Trump on korduvalt teatanud, et ei soovi jätkata Ukrainale kulukate toetuste pakkumist.
Trumpi valimisvõit on Ukraina sõjaväelisele juhtkonnale „õudusstsenaarium”, ütles sõjateadlane Ilmari Käihkö MTV uudistele juba juunis. Euroopal on olnud aega valmistuda Trumpi valimisteks ja selle mõjudeks. Teod Ukraina suhtes on olnud väiksemad kui sõnad.
Kuigi suur sissetung Ukrainasse pole sugugi kulgenud Venemaa esialgsete plaanide kohaselt, hõivavad Vene väed umbes viiendiku Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumist.
Pärast 2023. aasta varasügist on rünnanud põhiliselt Venemaa, mis on edenenud aeglaselt ja kandnud Ida-Ukrainas suuri kaotusi praktiliselt terve viimase aasta.
Ainus märkimisväärne erand trendist on olnud Ukraina augustikuu üllatusrünnak Venemaa Kurski oblasti vastu. Venemaa on oma septembri-oktoobri vasturünnakutega tagasi vallutanud olulised osad Ukraina poolt okupeeritud Venemaa aladest.
