Suurbritannia relvajõud „ei ole võimelised sõdima”, ütles kaitseminister, kui andis Briti sõjaväe olukorrale sünge hinnangu.

John Healey ütles, et armee, mereväe ja õhujõudude probleemid on „palju hullemad ja sügavamate probleemidega, kui me arvasime”, enne kui tööpartei suvel võimule asus, vahendab Daily Mail.

Relvajõude, eriti Briti armeed ja kuninglikku mereväge on viimastel aastatel tabanud isikkoosseisu kriis, mis on tekitanud küsimusi nende sõjavõimekuse kohta.

Armees peaks järgmisel aastal olema vähem kui 70 000 väljaõppinud sõdurit, samas kui mereväe alused on pandud seisma, kuna neid mehitavaid madruseid napib.

Rääkides Politico Power Play taskuhäälingusaates pärast kaitselepingu allkirjastamist Saksamaaga, ütles Healey: „Ühendkuningriik, nagu ka paljud teised riigid, on muutunud väga osavaks sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks. See, milleks me pole olnud valmis, on sõda. Kui me pole valmis sõdima, ei ole me heidutuseks vormis.”

See kajastab mõjuka parlamendiliikmete komisjoni raportit, mis hoiatas veebruaris, et Suurbritannia relvajõud ei pruugi olla suutelised pidama täiemahulist sõda, kuna vägede ja varustuse krooniline nappus on varjatud „saladuselooriga”.

Käesoleva, 2024. aasta alguses ütles ametist lahkuv armeeülem, et kui Suurbritannia läheb sõtta, tuleb laiem avalikkus värvata sõtta, kuna tavaväed on liiga väikesed.

Viimastel aastatel on armee sõdureid kaotanud enneolematu kiirusega ja pigem erakorraliselt kui kavandatult. Külma sõja järel saadi arvukuse järkjärgulise vähenemisega hakkama. Kui 2015. aastal seati armee sihtsuuruseks 82 000 inimest, eeldati, et seda on värbamise kaudu suhteliselt lihtne säilitada.

Seda eesmärki ei saavutatud aga kunagi ja 2021. aasta jaanuariks oli armee tugevus vaid 76 300 väljaõppinud sõdurit.

Kaks kuud hiljem teatas kaitseministeerium laialdaseks nördimuseks, et 2025. aastaks vähendatakse maaväge kulude kokkuhoiu meetmena 72 500-ni.

Vaatamata vähema arvu sõdurite arvu nõudele on armee korduvalt jätnud täitmata värbamise eesmärke – samal ajal kui kasvav arv väljaõppinud sõdureid katkestab oma sõjaväelise karjääri selliste probleemide tõttu nagu madal palk ja kehv eluase.

Tänavu augustis teatas uus valitsus sõdurite palgatõusust 6 protsenti, mis on nende kahe aastakümne suurim palgatõus.

Selle nädala alguses selgus, et Luftwaffe piloodid lendavad uue kaitselepingu raames esimest korda pärast Teist maailmasõda Suurbritannia kohal.

Lepingu kohaselt hakkavad allveelaevu jahtivad Saksa lennukid lendama Šotimaal asuvast RAF Lossiemouthist ja relvahiiglane Rheinmetall avab tehase, mis toodab Briti terasest suurtükitorusid.

Kaitsevaldkonna tehisaru firma Helsing teeb Ühendkuningriiki 350 miljoni naela suuruse investeeringu.

Ühendkuningriigi-Saksamaa Trinity House’i leping on märk valitsuse katsetest tihendada suhteid Euroopa liitlastega, eriti kaitse- ja julgeolekumeetmete vallas.

Kokkulepe on viimane märk peaminister Keir Starmeri püüdest taastada suhted Euroopa Liidu võtmeisikutega ning järgmisel aastal allkirjastatakse laiem Ühendkuningriigi ja Saksamaa vaheline leping.

Kaitsekokkulepe näeb ette, et NATO liitlased töötavad koos pikamaa relvade väljatöötamisel, mis suudavad lennata kaugemale kui Ühendkuningriigi olemasolevad raketid Storm Shadow.

Ühendkuningriik ja Saksamaa teevad koostööd ka uute maismaa- ja õhudroonide väljatöötamisel.

Lepingu kohaselt opereerib kaitseministeerium Saksa patrull-lennukid P-8 Poseidon perioodiliselt Moray maakonnas asuva Lossiemouthi lähedal, olles potentsiaalselt relvastatud Ühendkuningriigist tarnitud torpeedodega, aidates kindlustada Atlandi ookeani põhjaosa.

Vastuseks merelt tulenevale võimalikule Venemaa ohule teevad liitlased koostööd ka veealuste kaablite kaitsmiseks.

Muud meetmed hõlmavad koostööd NATO idatiiva tugevdamiseks ja lisatoetust Ukrainale, sealhulgas tööd Saksa Sea Kingi helikopterite varustamiseks Kiievi vägede jaoks kasutatavate kaasaegsete raketisüsteemidega.