President Volodõmõr Zelenskil on probleeme oma võiduplaaniga, mis põhineb NATO-ga kiirel liitumisel – mõned alliansi võtmeliikmed ei ole sellest huvitatud.

Neli USA ja NATO ametnikku ja diplomaati, kes palusid anonüümsust ütlesid, et Saksamaa ja USA ühed neist mõjukatest riikidest, kes pole eriti vaimustatud Zelenski üleskutsest koheseks NATO-ga liitumiseks, vahendab Politico.

Oma võiduplaanis palus Zelenski viivitamatut kutset, kuid tõdes, et tegelikult on alliansiga liitumine võimalik alles pärast sõja lõppu Venemaaga.

Zelenski rõhutas sel nädalal, et Ukraina jaoks on „sõja ajal kutse saamine” ülioluline.

Kuid alliansi peamised liikmed on mures Venemaaga sõtta mineku pärast.

Ametist lahkuv USA suursaadik NATO juures Julianne Smith rõhutas intervjuus Politicole Ameerika seisukohta. „Allianss ei ole siiani jõudnud punkti, kus ta oleks valmis pakkuma Ukrainale liikmelisust või kutset,” ütles ta.
Zelenski tunnistas, et Saksamaa kantsler Olaf Scholz, kes on Ukrainale suur sõjaline tarnija, kelle relvatarned on Ameerika omade järel teisel kohal, ei toeta teda kiiresti NATO liikmeks saamisel.

„Mul on Scholziga väga head suhted. Olen tänulik, et Scholz aitab. Saksamaa on toetuse poolest teisel kohal,” ütles Zelenski selle nädala alguses ajakirjanikele. „Aga see, et Saksamaa pool on skeptiline meie NATO-ga liitumise suhtes, on tõsiasi… Peame kõik Saksamaa poolega palju koostööd tegema. Kuid siiski on USA-l sellele mõju.”

Saksamaa ja USA pole ka ainsad blokeerijad.

Ungari ja Slovakkia osutavad samuti vastupanu, kuid nad tulevad erinevast lähtepunktist. Nende praegused juhid järgivad üldiselt Kremli-meelset joont: Ungari peaminister Viktor Orbán blokeerib EL-i raha Ukraina relvastamiseks ja loobub NATO poolt Kiievisse saadetava surmava abi programmist.

Orbán nimetas sotsiaalmeedia postituses Zelenski võiduplaani „enam kui kohutavaks”.

Slovakkia peaminister Robert Fico hoiatas selle kuu alguses, et Ukraina NATO-ga liitumine „oleks hea alus kolmandale maailmasõjale” ja lubas, et ta ei nõustu sellega kunagi.

On ka teisi riike, kes ei taha Kiievi palvel kiiresti edasi liikuda, kuid on rahul varjus olemisega.

„Riigid nagu Belgia, Sloveenia või Hispaania peidavad end USA ja Saksamaa taha. Nad on vastumeelsed,” ütles üks NATO ametnikest. Teine ametnik ütles, et riigid „toetavad seda abstraktselt, kuid kui see realiseerumisele lähemale jõuab”, hakkavad nad ideed avalikumalt kõrvale tõrjuma.

See seab nad vastuollu selliste riikidega nagu Baltimaad ja Poola, mis on entusiastlikumad.

Poola pooldab „Ukrainale NATO perspektiivi avamist”, ütles Poola peaminister Donald Tusk eelmisel nädalal toimunud EL-i liidrite tippkohtumisel. „See pole muutunud. Selles suhtes oleme Ukrainaga solidaarsed.”

Kuid need väiksemad riigid peavad andma teed Berliini ja Washingtoni ühisrindele.

Scholz ütles USA presidendi Joe Bideni eelmisel nädalal toimunud Berliini visiidi ajal ajakirjanikele: „Me hoolitseme selle eest, et NATO ei saaks sõja osaliseks, et sõda ei muutuks palju suuremaks katastroofiks.”

Politicoga rääkinud ametnikud püüdsid aga rõhutada, et ei USA ega Saksamaa ei välista Ukraina võimalikku liitumist alliansiga.

Bideni administratsiooni seisukoht on olnud pikka aega, et NATO-sse vastuvõtmine toimub pärast sõja lõppu, kuid Venemaa juhi Vladimir Putini viha vältimiseks pole välja toodud ühtegi ajakava.

Kuigi Biden on aidanud NATO-t elavdada ja laiendada ning kuigi USA on Ukraina suurim sõjalise abi andja, usub tema administratsioon ka, et enamik Euroopa riike ei toetaks NATO-ga liitumist lähiajal, ütles kõrge ametnik. Ta lisas, et mis tahes tulevane pakkumine NATO-ga liitumiseks oleks seotud ka vajalike reformidega, et võidelda korruptsiooniga Ukrainas.

Valge Maja ei väljendanud üllatust võimaluse üle, et Zelenski võib enne USA valimisi hoogustada survekampaaniat NATO-lt lubaduste saamiseks kartuses, et Donald Trumpi võidu korral kärbitakse Kiievile antavat abi oluliselt.