Põhja-Korea sõjaväeinsenerid on lähetatud aitama Venemaal ballistiliste rakettidega Ukrainat sihtida ning okupeeritud aladel tegutsenud võitlejad on juba hukkunud, teatasid Kiievi ja Souli kõrged ametnikud.

Venemaa rindel on kümneid põhjakorealasi meeskondades, mis „toetavad rakettide KN-23 laskesüsteeme”, ütles üks Ukraina allikas väljaandele Guardian.

Põhja-Korea liider Kim Jong-un sõitis eelmisel aastal Venemaale tippkohtumisele Vladimir Putiniga, kus kaks meest tugevdasid oma sidemeid salajase relvatehinguga.

Pyongyangi laskemoonasaadetised olid väga olulised, et võimaldada Vene vägedel sel suvel Ukraina idaosas jahvatavas kurnamissõjas edasi liikuda. Kuid tundub üha selgemini, et leping läks kaugemale materjalide tarnimisest.

Põhjakorealased olid hukkunute seas pärast Ukraina raketirünnakut eelmisel nädalal Donetski lähedal Venemaa okupeeritud territooriumile, teatasid Lõuna-Korea ja Ukraina ametiisikud. Polnud selge, kas tegemist oli sõjaväeinseneride või muude jõududega.

Välismaalased on võidelnud Venemaa eest palgasõduritena, kuid kui põhjakorealased on kohapeal, on see esimene kord, kui välisriigi valitsus saadab mundris väed Moskva sõda toetama.

Lõuna-Korea kaitseminister Kim Yong-hyun ütles sel nädalal Seoulis parlamendisaadikutele, et on „väga tõenäoline”, et Põhja-Korea ohvitserid saadeti koos venelastega võitlema ja mitmed said rünnakus surma, kuigi ta ei andnud rohkem üksikasju.

Ukraina desinformatsiooni vastu võitlemise keskuse juht Andri Kovalenko ütles Telegrami postituses, et Venemaal tapeti mõned põhjakorealased. Tema organisatsioon kuulub riikliku julgeoleku ja kaitse nõukogusse.

Kolmapäeval teatasid Ukraina sõjaväelased, et hävitasid Põhja-Korea laskemoona Brjanski oblastis Ukraina piirist 120 km kaugusel asuval laoplatsil.

Ukraina-vastase sõjaga liitumine annab Põhja-Koreale võimaluse katsetada relvi, saada oma sõduritele lahingukogemust ja tugevdada oma positsiooni võimsa rahvusvahelise liitlase ees.

„Põhja-Korea jaoks, kes on Venemaale tarninud palju mürske ja rakette, on ülioluline õppida kasutama erinevaid relvi ja omandada reaalne lahingukogemus,” ütles Souli Kaug-Ida Uuringute Instituudi professor Lim Eul-chul uudisteagentuurile AFP. „See võib isegi olla Põhja-Korea sõdurite saatmise ajendiks – pakkuda neile mitmekülgseid kogemusi ja sõjaaja väljaõpet.”

Põhja-Korea raketid ja mürsud on halva kvaliteediga ja ebausaldusväärsed, kuid need on olnud võtmetähtsusega, et hoida Vene relvad Ukraina paremini väljaõppinud ja motiveeritud armeed järeleandmatult tulistamas.

Ukraina allika sõnul on Pyongyang andnud hinnanguliselt poole suurema kaliibriga laskemoonast, mida sel aastal lahinguväljal kasutati, rohkem kui 2 miljonit mürsku. Riik andis ka rakette KN-23, mida kasutati eelmisel talvel kümnetes rünnakutes üle Ukraina, teatas Ukraina meedia. Pärast mitmekuulist pausi võeti nad juulist uuesti kasutusele.

KN-23 on lühimaa ballistiline rakett, mida katsetati esmakordselt 2019. aastal ja mida on võrreldud Venemaa rakettidega Iskander-M. Arvatakse, et 500 kg kaaluva lõhkepea kandmisel on selle lennuulatus umbes 450 kilomeetrit.

Moskva ja Pyongyang on relvade müüki eitanud, kuigi nad on viimastel kuudel avalikult tähistanud sidemete süvenemist. Kreml tõrjus neljapäeval Põhja-Korea vägede saatmist Ukrainasse kui „järjekordset valeuudist”.

Kim kirjeldas Putinit sel nädalal saadetud sünnipäevasõnumis kui oma „lähimat seltsimeest” ning Putin tegi juunis riigivisiidi Põhja-Koreasse, mille käigus allkirjastasid riigijuhid vastastikuse abistamise lepingu.

Arvatakse, et vastutasuks oma rakettidele ja muule sõjalisele riistvarale otsib Põhja-Korea Venemaa abi oma luuresatelliitide programmile, millel on viimase kahe aasta jooksul olnud piinlikke ebaõnnestumisi.

Pole selge, kui kaugele on Venemaa valmis minema tundliku sõjatehnoloogia jagamisel Põhja-Koreaga vastutasuks jätkuva toetuse eest Ukrainas.

Pyongyang üritab pärast aastakümneid kestnud ÜRO juhitud sanktsioone, mis on suunatud tema ballistiliste rakettide ja tuumarelvaprogrammidele, tugevdada oma sidemeid Venemaa ja Hiinaga osana „lääne hegemoonia ja imperialismi” vastasest liidust.

Strateegia kandis vilja märtsis, kui Venemaa kasutas oma vetoõigust ÜRO Julgeolekunõukogus, et lõpetada ÜRO sanktsioonide rikkumiste jälgimine. Pyongyang tervitas seda sammu avalikult.