Lätis on küberrünnakute arv oluliselt kasvanud, jõudes viimase kahe aasta kõrgeimale tasemele, selgub küberintsidentide ennetamise asutuse CERT 15. oktoobri avaldusest.

Mõned rünnakud on poliitiliselt motiveeritud ja reageerivad poliitilistele otsustele või tegevusele, mis on seotud Ukraina toetamisega. Läti on kõrgel küberjulgeoleku ohutasemel olnud alates 2022. aasta jaanuarist, vahendab lsm.lv.

Pärast Venemaa sõjalist sissetungi Ukrainasse on küberintsidendid Lätis kasvanud 40%, samas kui rünnakud riigiasutuste ja kriitilise infrastruktuuri vastu on neljakordistunud. Tänavu teises kvartalis saavutas häkkimiskatsete arv kahe aasta kõrgeima taseme ning on aasta algusest kasvanud 56%.

„Üks küberrünnak võib halvata terve organisatsiooni või ettevõtte või avaldada suurt mõju kodanikele oluliste teenuste osutamisele. Seni oleme suutnud ära hoida tõsiseid mõjusid kriitilisele riigi infrastruktuurile. Viimased kaks aastat on selgelt näidanud ennetava ja vastupidava kaitsesüsteemi olemasolu ning küberrünnaku puhuks õigeaegse tegevuskava olulisust,” ütles CERT.lv tegevjuht Baiba Kaškina.

Ettevõtted ei ole tavaliselt küberründajate sihtmärgiks mitte ainult siis, kui nad on huvitatud ettevõtte ressurssidest või rahast, vaid sageli ka „väravana” valitsusasutuste või oluliste teenusepakkujate juurde, kes on nende kliendid. See tähendab, et küberturvalisusele on vaja suuremat tähelepanu pöörata mitte ainult avalikus sektoris, vaid ka erasektori ettevõtetes, et säilitada riigi üldise küberjulgeoleku kõrge tase ja jätkata kodanikele häireteta teenuste osutamist.