Holland on järjekordne EL-i riik, mis tugevdab sisserände arvu vähendamiseks karmi piirikontrolli pärast seda, kui Prantsusmaa ja Saksamaa teatasid sarnastest meetmetest.

Piirikontroll võib jõustuda järgmise, novembrikuu lõpus, teatas Hollandi ringhääling RTL eile kolmapäeval valitsusallikatele viidates.

Piirikontroll on osa laiemast rände piiramisest, mille pakkus välja Hollandi parempoolne koalitsioon, mida juhib moslemivastase rahvuslase Geert Wildersi partei PVV, vahendab Daily Mail.

Meetmed hõlmavad ka varjupaigalubade piiramist maksimaalselt kolme aastaga ja varjupaigataotlejate võimaluste piiramist pereliikmetega taasühinemiseks, teatas RTL.

See tuleb pärast seda, kui Prantsusmaa teatas eelmisel nädalal, et suurendab piirikontrolli alates novembrist pärast naaberriigi Saksamaa sarnast sammu, mis juba septembris peatas Schengeni tsooni vaba liikumise ebaseadusliku immigratsiooni vastu võitlemiseks.

Hollandis kehtestatav uus karm piirikontroll oli juba osa koalitsioonileppest, mille erakonnad sõlmisid juulis pärast Wildersi kõlavat valimisvõitu peaaegu aasta tagasi.

Kuid osapooltel kulus kuid, et jõuda kompromissile, kuna Wilders nõudis riikliku varjupaigakriisi väljakuulutamist, mis võimaldaks valitsusel parlamendist mööda minna.

Sellise sammu vastu seisid aga lisaks opositsioonierakondadele ka üks PVV koalitsioonipartneritest, kes kõik kahtlesid, kas see on vajalik või isegi seaduslik.

Kompromissina pannakse uus meetmete kogum hääletusele nii alamkojas, kus valitsusel on enamus, kui ka senatis, kus see saab vastuvõtmiseks tõenäoliselt piisavalt toetust väljastpoolt koalitsiooni.

Vahepeal teatasid Prantsusmaa võimud eelmisel nädalal Euroopa Komisjonile, et tema piire kuue Schengeni naaberriigiga – Belgia, Saksamaa, Itaalia, Luksemburgi, Hispaania ja Šveitsiga – tugevdatakse alates 1. novembrist vähemalt kuue kuu jooksul tugevdatud kontrolliga.

Kontrolle kohaldatakse reisijatele, kes sisenevad Prantsusmaale maismaa-, mere- ja lennuliinide kaudu kõigist kuuest riigist ning need aeguvad 1. aprillil 2025, kuid võimude sõnul võidakse neid veelgi pikendada.

Prantsusmaa valitsuse avalduses kuulutati, et kontrollid kehtestati „tõsiste ohtude tõttu avalikule korrale ja sisejulgeolekule, mida kujutavad kõrgetasemelised terroristlikud tegevused… kuritegelikud võrgustikud, mis hõlbustavad ebaseaduslikku rännet ja salakaubavedu, ning rändevood, mis ohustavad radikaliseerunud isikute riiki imbumist”.

See on esimene kord, kui Prantsusmaa kehtestab sellised kontrollid pärast Covid-19 pandeemiat ja on näha, et sisserändajad ja loata reisijad pööratakse piiril tagasi ning kuritegelikus tegevuses kahtlustatavad peetakse kinni.

Schengeni lepingu alusel leppisid 29 Euroopa riiki kokku sisepiirikontrolli kaotamises eesmärgiga saavutada liikumisvabadus kogu kontinendil.

25 ELi liikmesriiki 27-st on lepingu osalised, lisaks Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits.

Siiski lubab Schengeni piirieeskiri liikmesriikidel võtta kasutusele viimase võimalusena ajutine piirikontroll, kui ametiasutused usuvad, et on tõsine oht avalikule korrale või sisejulgeolekule.

Need ajutised piirangud võivad kesta kuni kuus kuud, mistõttu nimetasid Prantsusmaa ametivõimud eelseisvate meetmete aegumiskuupäevaks 1. aprilli 2025.

Kuid selliseid kontrolle saab pikendada, kui ohtu peetakse püsivaks.

Prantsusmaal alates 1. novembrist jõustuvad meetmed ei mõjuta mingil moel eurooplaste ja teiste kodanike õigusi reisida Prantsusmaale ning kehtivad ainult Belgiast, Saksamaalt, Itaaliast, Luksemburgist, Hispaaniast ja Šveitsist saabuvatele reisijatele.

Kuid nendest riikidest Prantsusmaale sisenevad inimesed võivad piiripunktides seista silmitsi pikkade järjekordadega.

See samm tehti nädalaid pärast seda, kui Prantsusmaa EL-i partner Saksamaa kehtestas septembris sarnase kontrolli, viidates islamiäärmuslaste rünnakute lainele ja murele lokkava migratsiooni pärast.

Saksamaa siseminister Nancy Faeser rõhutas toona, et see samm aitaks „peatada kurjategijad ning tuvastada ja peatada islamistid varajases staadiumis”.

Seda teadet kritiseerisid mitmed Euroopa partnerid, eriti Austria, kes ütles, et keeldub vastu võtmast kõiki Saksamaaga ühisel piiril tagasi saadetud migrante.

Euroopa Komisjon hoiatas vahepeal, et EL-i liikmed saavad selliseid samme kehtestada ainult erandjuhtudel.

Kuid varsti pärast kontrollide jõustumist avaldatud Saksamaa valitsuse numbrid pakkusid šokeerivaid paljastusi.

Vaid viie päeva jooksul pärast piirikontrolli taaskehtestamist kogu Saksamaa piiridel tuvastas föderaalpolitsei peaaegu 900 loata sisenemist.

Neist 640 inimest saadeti tagasi, tuvastati 17 äärmuslast ja täideti 114 vahistamismäärust.

Saksamaa ajakirjale Focus antud intervjuus ütles Föderaalse Politseiliidu esimehe asetäitja Manuel Ostermann: „Oleme tunnistajaks föderaalpolitsei tõhususele ja ennekõike näeme taas kinnitust piirikontrolli vajalikkuse kohta.”

Piirangute taaskehtestamise pooldajad väitsid, et seda on vaja teha vaid seetõttu, et EL-i välispiirikontroll on ebaõnnestunud.

Prantsusmaa kehtestas rangemad kontrollid nädalaid pärast seda, kui EL-i kava kehtestada uus piirikontroll mitte-EL-i kodanikele pandi määramata ajaks riiulile, säästes Briti puhkajaid katsumusest, mille vallandumist paljud kartsid lennujaamades ja piiripunktides.

EL kinnitas selle kuu alguses, et nn sisenemis- ja lahkumissüsteem (EES), mis pidi algselt kasutusele võetama 10. novembril, pandi ootele, kuna bloki võtmeliikmed – Prantsusmaa, Saksamaa ja Holland – ei olnud valmis seda rakendama.

EES kavatseb loobuda passikontrollist ja templitest, asendades praeguse süsteemi hulga biomeetriliste testidega, mis nõuaksid kolmandate riikide passiomanikelt, sealhulgas brittidelt sõrmejälgede esitamist ja näo skaneeringuid oma esimeses Schengeni tsooni sisenemise kohas.

Iga järgnev visiit oleks käivitanud uue biomeetrilise kontrolli – skeemi, mille pärast paljud kartsid, et see muudab kontinendi külastused tõsiseks logistiliseks peavaluks.

Kuid pärast EL-i siseministrite kohtumist Luxembourgis teatas Brüssel, et rakendamise kuupäev ei ole enam saadaval – uut ajakava pole näha.

See on kolmas kord, kui EES on edasi lükatud – ja erinevalt eelmistest viivitustest ei anna see lubadusi uue ajakava kohta.

Esmakordselt 2017. aastal kokku lepitud automatiseeritud süsteem seati asendama passi käsitsi tembeldamist ning registreerima automaatselt külastajate sisenemise ja lahkumise kuupäeva.

Väidetavalt aitaks see võimudel jälgida riigis viibimise tähtaja ületamist ja riiki sisenemisest keeldumist ning piirata ebaseaduslikku rännet.

Kuid uudised skeemi kohta tekitasid hirmu järjekordade ja pikemate ooteaegade ees Euroopasse rongide, parvlaevade ja lennukitega reisivate inimeste jaoks, kusjuures Brüssel oli lõpuks sunnitud oma esialgset käivituskuupäeva eelmisel aastal uuesti üle vaatama, kuna hoiatati, et ka süsteemi käivitumisel võivad piiriületuskohad ummistuda ilma vajaliku infrastruktuurita.

Briti parlamendikomisjon märkis selle aasta alguses, et mõned Briti reisijad võivad esialgu oodata kuni 14-tunniseid hilinemisi, mis kutsus esile karmi kriitikat.

Prantsusmaa keeldus üleskutsest rakendada EES selle aasta alguses, kuna kartis, et kaks suurt spordisündmust – ragbi maailmameistrivõistlused ja Pariisi olümpiamängud – katkevad, ning seetõttu lükati kuupäev 6. oktoobrile ja seejärel 10. novembrile.

EES-i kasutuselevõtu viivitust võib pidada Briti reisijate võiduks, kuid skeemi pooldajad väidavad, et see samm paljastab EL-is sügavamaid pragusid.

Saksamaal, Prantsusmaal ja Hollandil, kes jagavad omavahel 40 protsenti kogu EL-i välisest liiklusest blokki, on olnud raskusi uue keerulise süsteemi rakendamiseks vajaliku IT-infrastruktuuri paigaldamisega.