Sündide arv on Soomes praegu ajalooliselt madal. Summaarne sündimuskordaja naise kohta oli eelmise, 2023. aasta andmetel 1,26 last. Aastatel 2000–2010 sündis Soomes igal aastal keskmiselt 58 000 last. Eelmisel aastal sündis vaid umbes 43 000 last.

Soome rahvastikuliidu teadusprofessor Anna Rotkirch pakub olukorra parandamiseks välja muuhulgas rahalise boonuse, kui esmasünnitaja on alla 30-aastane, vahendab Ilta-Sanomat.

Boonus vastaks umbes 10 000–30 000 euro suurusele rahasummale. See võib puudutada näiteks hüpoteeki, õppelaenu, maksustamist või pensione või mitut neist.

Näiteks Ungaris saab lastetu paar võtta laenu soodsama intressimäära ja pikema tagasimakseperioodiga. Kui sünnivad lapsed, kustutatakse osa laenust.

Rotkirch viitab, et „samamoodi võiks Soomes mõelda, et esimese lapse sünd enne 30. eluaastat annaks õiguse eluasemelaenu 20 protsendi võrra või õppelaenu 25 protsendi võrra vähendamiseks”. Rotkirchi sõnul tasub kaaluda ka sümboolsemate stiimulite kasutamist.

Rotkirchi hinnangul oleks stiimuli tuumaks väljendada riigi tugevat tahet toetada lastega peresid ning näidata, et Soomes on laste saamine turvaline ja teretulnud.

Rotkirch tegi sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi tellimusel aruande Soome sündimuse languse kohta.

Neljapäeval avaldatud raportis esitab ta kokku 20 meedet sündimuse languse peatamiseks. Nende abiga toetataks inimesi soovitud laste arvule lähemale jõudmisel.

Neli soomlast viiest soovib vähemalt kahte last. Raporti järgi tuleks laste saamine ellu viia enne naise 30. sünnipäeva, kuid eriti just nooremate põlvkondade puhul jäävad praegused sündimustrendid jätkudes kaugelt alla soovitud 2–3 lapse.

Iibe languse peamiseks põhjuseks on lastetute osakaalu kasv ja lastesaamise edasilükkamine hilisemaks, kui üldse. Meil on Põhjamaade kõrgeim emaks ja isaks saamise vanus ning meil on ka Põhjamaade madalaim sündimus, ütles Rotkirch pressikonverentsil.

Seetõttu on vaja soodustada laste saamist juba alla 30-aastastel – näiteks rahaliste toetustega.

Tema sõnul on laste tegemise vanus kasvanud 30-34 eluaastani.

Kindlasti bioloogilistel, aga võib-olla ka sotsiaalsetel põhjustel ei saa me enam väga hilises eas lapasi. Seetõttu on lapsesaamise soovide võimaldamine, kui see on bioloogiliselt võimalik, nende soovituste väga keskne osa, ütleb Rotkirch.

Muud ettepanekud puudutavad muuhulgas sündimusteadlikkuse tõstmist, igapäevaelu korraldamise ja suhete toetamist ning imikute ja lastega perede teenuste ja toetuste parandamist.

Ettepanekutes soovitakse parandada ka sotsiaalset dialoogi, näiteks kuulates noori täiskasvanuid nende soovide ja seisukohtade kohta. Samamoodi tehakse ettepanek tõsta haridustaset ja tööhõive taset ning vähendada töösuhete ketistumist.

Rotkirch tõi välja, et sündimuse langus ei puuduta ainult Soomet ja isegi mitte ainult rikkaid riike. Rotkirchi sõnul on sündimuse langus viimastel aastatel olnud nii kiire peaaegu kogu maailmas, et ÜRO on oma rahvastikuprognoose „üsna dramaatiliselt” muutnud.

Tema sõnul sünnib maailmas igal aastal vähem lapsi ja rahvastiku kasv on tingitud sellest, et oodatav eluiga on pikenenud.

See on suur muutus. Kõik eeldasid, lootsid ja tahtsid, et rahvastiku kasv lõpuks aeglustub. Nüüd tundub, et see juhtub arvatust palju kiiremini. Sellel on palju tagajärgi.

Raporti saanud sotsiaalkaitseminister Sanni Grahn-Laasonen tunnistab muret, kuid ei luba veel, et ettepanekud viiakse ellu nii nagu need on.

Rahvastikuga seotud faktid ehk Soome demograafia ei ole meie jaoks soodne. Soomes rahvastik vananeb ja tööealiste inimeste arv väheneb ning samas on Soomes suur vahe soovitava ja lõpliku laste arvu vahel. Viimastel aastatel on sündimus langenud oodatust kiiremini ja Euroopa kiireimas tempos, ütles Grahn-Laasonen.

Sündmuse kiire langus viitab sellele, et midagi on juhtunud ja mõtleme sellele, millised võimalused oleks laste soovide elluviimiseks üha enamate inimeste jaoks, lisas Grahn-Laasonen.

20 meedet iibe tõstmiseks

1. Sündimust parandavate meetmete ettevalmistamiseks korraldatakse noorte konsultatsioon, mis kaardistab 20-29-aastaste soovid ja seisukohad pere ja lastesaamise osas.
2. Vajatakse laiaulatuslikku ühiskondlikku diskussiooni sündimuse languse põhjuste ja tagajärgede üle ning inimeste lastesoovide toetamist.
3. Töötatakse välja rahaline stiimul esimese lapse sünniks enne naise 30. sünnipäeva.
4. Püütakse tõsta haridustaset, kiirendada õppeaegu ja lõpetamist ning lihtsustada õppimise ja lapsevanemaks olemise ühitamist.
5. Tööhõive taseme tõstmine toetaks eelkõige mehi. Tähtaegade ja töösuhete ketistumise vähendamine ning rasedatega seotud diskrimineerimise kaotamine toetaks lastega perede loomist.
6. Koolide ja õppeasutuste pakutavale lisatakse tervise-, seksuaal- ja tundekasvatusele ka viljakuseteadlikkus.
7. Noortele ja täiskasvanutele suunatud tervishoiuteenuste ning töötervishoiu osana tutvustatakse erinevas vanuses ja elusituatsioonides sobivat viljakusnõustamist ja juhendamist.
8. Seksuaal- ja reproduktiivtervise nõustamist ja teenuseid pakutakse laialdaselt kõigis tervisevaldkondades.
9. Investeeritakse viljakusravisse: suurendatakse avaliku sektori ressursse, lühenevad ravijärjekorrad ning Kela hüvitised peavad tagama, et rahaline olukord ei takista ravile pääsemist.
10. Multidistsiplinaarne teadus- ja arendusvõrgustik uurib ja jälgib sündimise, viljakuse, lastesoovide täitumise, seksuaal- ja reproduktiivtervise ning viljakussravi olukorda ning koostab soovitusi.
11. Noorte täiskasvanute vaimse tervise probleemidega tegeletakse ennetavalt ja kiiresti.
12. Pakutakse juhiseid, nõuandeid ja tuge noorte täiskasvanute ekraaniaja kvantiteedi ja kvaliteedi osas.
13. Noortele täiskasvanutele on tagatud võimalus otsida paarisuhteprobleemidele tuge lastekasvatuse ja perenõustamise kaudu.
14. Riiklike kulutuste kokkuhoiumeetmetes on eelistatud lastega pered ja haridus.
15. Lapse saamine ja kasvatamine ei tohi vähendada sissetulekut ega pensionisääste. Toetatakse osalise tööaja ja hooldustöö kombineerimist, et pension ei väheneks.
16. Ennetatakse rasedusaegset diskrimineerimist, et levitada praegusest peresõbralikumat töökultuuri.
17. Tagatakse alushariduse ja perepuhkuse kvaliteet ja funktsionaalsus.
18. Sünnitusettevalmistust arendatakse terviklikult.
19. Tagatakse lastega perede vanemate õiguse paarisuhte tugiteenustele.
20. Arendatakse toetust peredele ning uuritakse vanavanemate võimalust ja tahet kasutada perepuhkust lapselaste hooldamiseks.

Allikas: Sotsiaal- ja terviseministeerium