Soomes on ligi pool miljonit inkassovõlglast, nende seas sadu lapsi

Soomes esineb üha enam elu põhiprobleemidest tulenevaid probleemseid majandusolukordi. Küsimus on näiteks suurenenud eluasemekuludes ning suurenenud toidu- ja elektriarvetes.

Võlanõustamist pakkuva garantiifondi Takuusäätiö tegevjuht Juha Pantzar loetleb põhjuseid, miks sel aastal on üha rohkem leibkondi võlgu ja saanud kaela täitemenetluse.

Sel aastal on täitemenetlusse sattunud palju rohkem inimesi kui eelmisel, 2023. aastal ja see puudutab juba ligi poolt miljonit võlgnikku, vahendab Yle.

Pantzari sõnul on võlgnike rahaline olukord eelmisest aastast kehvenenud, mis kajastub ka edaspidistes kontaktides võlanõustamisega. Aasta jooksul on telefoniteenindusse tulnud juba kümneid tuhandeid kõnesid.

Meie nõustamismahud on varasemate aastatega võrreldes kasvanud ligikaudu kolmandiku võrra. Ka läbirääkimised ja nõustamisprotsessid kestavad senisest kauem. See näitab, et inimestel on praegu keerulisem olukord kui varem.

Riigi täiteameti värskeima statistika järgi on tänavu algatatud täitemenetluste arv võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvanud juba ligi 20 protsenti.

Võlgnike maksevõime on varasemast nõrgem. Arveid ei ole suudetud võlausaldajatele tähtajaks tasuda ja seega on need meieni jõudnud inkassofirmade kaudu, ütleb täiteameti juhataja asetäitja Jarmo Kivistö.

Võlg lõpeb tavaliselt täitemenetlusega alles siis, kui võla kohta on tehtud märge maksehäireregistrisse.

Enamik inimesi, kes lõpetavad täitemenetlusega on eraisikud. Juriidilised isikud, st äriühingud, moodustavad täitemenetlusse sattunud võlgnikest vaid kümmekond protsenti.

Täitemenetlusel vanuse alampiiri ei ole. Tänavu on täitemenetluse alla sattunud üle 600 alla 18-aastase lapse.

Kivistö sõnul võib alaealine sattuda täitemenetlusse näiteks seetõttu, et vanemad on päritud vara lapse nimele vormistanud, kuid jätnud maksud maksmata.

Kui auto on näiteks registreeritud lapse nimele, aga vanemad ei hoolitse maksute eest, siis läheb kanne isiku kohta, kes on sõidukiregistris auto omanikuna registreeritud.

Pantzari sõnul on sotsiaalkindlustuse kärped koos üldise kulutaseme tõusuga viinud selleni, et täitemenetlus puudutab üha enam noori ja töötavaid inimesi.

Tarbimislaenud ja kiirlaenud on põhilised teemad võlanõustamisega suheldes.

Mõned jäävad võlgu lihtsalt maksmata arvete tõttu, kuid siis on ka inimesi, kes satuvad võlgadesse halbade laenuotsuste tõttu. Tüüpiline on see, et elus juhtub midagi üllatavat ja majanduslik seis on juba nii viimase piiri peal, mistõttu ei pea see muutustele vastu.

Eelmise, 2023. aasta lõpu seisuga oli täitemenetluses kõige enam alla 500 euro suuruseid võlgu. Enam kui 10 000-euroste võlgadega on täitemenetlusse sattunuid vaid umbes kolmandik.

Võla kättesaamiseks võidakse arestida näiteks inimese töötasu, pension või ettevõtlustulu. Kuid lisaks sissetulekule võib arestimise alla sattuda näiteks võlgniku auto või lõpuks isegi korter.

Täitemenetlusega seotud arestimise arvu kasv kajastub nüüd ka realiseeritavate varade mahus. Hetkel on täituri müüki ootamas juba 5743 kinnistut.

Nende hulgas on suur hulk näiteks elukortereid, mis on näha väljatõstmiste sagenemises. Väljatõstmiste arv kasvas jaanuaris-juunis eelmise aastaga võrreldes keskmiselt viiendiku võrra.

Kokkuvõttes on realiseeritavate varade maht Kivistö sõnul eelmisest aastast kasvanud kümme protsenti.

Meil ​​on rohkem arestimisi kui eelmisel aastal, oleme müünud ​​rohkem kui eelmisel aastal ja meie müümata kinnisvara varud on kasvanud, sõnab ta.

Täitesüsteemi reformidega on püütud leevendada võlgnike olukorda. Aasta alguses tõsteti kaitstud summa piir 922,50 eurolt 977 eurole kuus.

Ka maksevaba kuu süsteemi reformiti eelmisel aastal võlgnike huvides. Vabal kuul sissetulekute arestimine peatatakse või ei pruugi võlgnik tasuda makseplaanis ette nähtud makset.

Nüüd on täitemenetlusega inimestel võimalus saada aastas kolm kuud puhkust.

Pantzar näeb aga, et täitemenetluse süsteemi tehtud muudatused ei lahenda täitemenetluse põhieesmärki, st et võlgnik pääseks täitemenetluse tsüklist välja.

Täitemenetluse lõppeesmärk on võla tasumine. Mida rohkem on vabu kuid, seda kauem võtab täitemenetlus aega. Loomulikult tuleb igapäevaste rahaasjade korraldamise seisukohalt kindlasti kasuks paindlikkus täitemenetluse ajal.

Kommentaarid
(Külastatud 2,784 korda, 1 külastust täna)