Venemaa evakueeris Kurski oblasti piirialadelt üle 76 000 inimese, kuna Ukraina jätkab oma piiriülest sissetungi, teatas täna Vene meedia.

„Rohkem kui 76 000 inimest on ajutiselt ümber paigutatud ohututesse kohtadesse,” teatas riiklik uudisteagentuur TASS, viidates kohalike ametnike pressibriifingule.

Näib, et Venemaad tabas teisipäeval alanud hulljulge sissetung Kurski oblastisse ootamatult, kuigi Ukraina pole ametlikult vastutust võtnud, vahendab Daily Mail.

Vene armee teatel tungisid teisipäeval sisse Kiievi väed umbes 1000 sõduri ning enam kui kahekümne soomuki ja tankiga.

See näib olevat kõige suurem Ukraina rünnak Venemaale pärast sõja puhkemist. Analüütikute hinnangul on Kiievi väed jõudnud Venemaal mitmete kilomeetrite sügavusele.

Venemaa on meeleheitlikult püüdnud sissetungi tõrjuda suurtükiväe, õhurünnakute ja sõduritega, kuid nende edu ulatus on ebaselge.

Vahepeal on kaheksas Venemaa oblastis rajatud ajutised varjupaigad, et majutada tuhandeid evakueerituid, kes on nüüdseks ümberasustatud sissetungi tõttu, mida ametnikud on nimetanud „presidendile näkku löömiseks”.

Venemaa hädaolukordade ministeeriumi talitustevahelise operatiivstaabi pressiesindaja Artjom Šarov ütles täna ajakirjanikele, et Kurski linnas on avatud piirialade elanikele abi osutamise peakorter, mis jätkab tegevust.

„Elanike ümberasustamine turvalisematesse kohtadesse on olnud töö prioriteet,” märkis ta.

TASS-i andmetel kasutatakse praegu tuhandete ümberasustatud inimeste majutamiseks kuni 60 sellist kompleksi, kuna pealetung ei näita peatumise märke.

Venemaa teatas, et on hädas edasitungi peatamisega, ja alustab terrorismivastast operatsiooni, tuues piirkonda varusid ja lisavarustust.

Venemaa riiklik terrorismivastane komitee teatas eile hilisõhtul, et alustab tegevust Belgorodi, Brjanski ja Kurski oblastis, et „tagada elanike turvalisus ja tõrjuda terroriaktide ohtu”.

Elanikud olid piltidel rongidesse kogunemas, kui nad tankide, reaktiivlennukite ja vägede sisse veeredes konfliktipiirkondadest eemale sõitsid.

„Sõda on meieni jõudnud,” ütles üks naine AFP-le pärast reedel Moskva raudteejaama saabumist, keeldudes oma nime avaldamast.

Kuigi Ukraina ei ole oma rolli ametlikult kinnitanud, ütles president Volodõmõr Zelenski neljapäeval, et Venemaa peab oma sissetungi tagajärgi tunnetama.

„Venemaa tõi sõja meie maale ja peaks tundma, mida ta on teinud,” ütles Zelenski, rünnakule otseselt viitamata.

Washingtonis asuv mõttekoda Institute for the Study of War (ISW) teatab, et Kiievi väed on „kiirete edusammudega” tunginud sügavamale Kurski oblastisse, jõudes väidetavalt mõne päevaga kuni 30 kilomeetrit piiri taha.

„Venemaa ühtse vastuse puudumine Ukraina sissetungile… ja teatatud Ukraina edasitungimise kiirus viitavad sellele, et Ukraina väed suutsid operatiivselt üllatada,” teatas Washingtonis asuv ISW neljapäeva hilisõhtul.

ISW lisas, et Kurski oblastit kaitsvad Vene väed näivad olevat ajateenijad ja mitteregulaarväed.

„Venemaa väejuhatus võib praegu seista vastu operatsioonilisele survele jõudude ümberpaigutamiseks teistest operatsioonisuundadest, et vältida Ukraina sissetungi häirimist Venemaa pealetungioperatsioonidel Ida-Ukrainas,” hindas ISW.

Ukraina väed on pärast seda sooritanud teise sissetungi Sumõ linnast kirdes ja tungisid pealetungi süvenedes Kutšerovi poole, edastas Vene milblogija.

Mõjukad Venemaa sõjaväeblogijad on teinud armeejuhtidele etteheiteid selle eest, et nad ei suutnud sissetungi märgata ega tagasi tõrjuda.

Kremli ametnik ütles Vene väljaandele Politika.Kozlov, et sissetung oli „presidendile laks näkku”, kuna Venemaa „ei suutnud vaenlast tagasi tõrjuda”.

Putin on nimetanud sissetungi „laiaulatuslikuks provokatsiooniks” ja Venemaa kõrgeim kindral on lubanud selle tagasi suruda.

Kuid Moskva ei ole veel esitanud üksikasjalikku teavet edu ulatuse kohta.

Venemaa teatas eile reedel, 9. augustil, et tabas Ukraina positsioone Sudža lääneservas, umbes 7 kilomeetri kaugusel piirist asuvas linnas, mis näis olevat Kiievi pealetungi keskmes.

Mitmed Venemaa meediakanalid jagasid videot, milles näidati, kuidas Sudža elanikud pöörduvad president Vladimir Putini poole abipalvega, hoiatades, et paljud ei saa evakueeruda.

„Mõne tunniga muudeti meie linn varemeteks… Meie sugulased on maha jäänud, me ei saa neile helistada, puudub side. Palun aidake meil oma maad tagasi saada,” ütles üks elanik videos.

Linnas asub oluline torujuhtme transiidisõlm Venemaa maagaasi ekspordiks Euroopasse.

Naaberriigis Valgevenes, kuhu on paigutatud Vene väed, kuid mis ei ole Ukrainasse oma armeed saatnud, ütles president Aleksandr Lukašenka täna laupäeval, et riigi õhutõrje tulistas alla Ukrainast välja saadetud täpsustamata objektid, mis lendasid üle Valgevene territooriumi.

„Ma ei saa aru, miks Ukrainal seda vaja on. Peame selle välja mõtlema. Nagu ma varem ütlesin, tegime neile selgeks, et ükski provokatsioon ei jää vastuseta,” ütles Lukašenka riikliku uudisteagentuuri Belta teatel.

Venemaa kaitseministeerium teatas, et praegu saadetakse Kurski oblastisse abiväge Ukraina rünnaku vastu, kus Venemaa kasutab mitmikraketiheitjaid, veetavaid suurtükke, tanke ja raskeid soomukeid.

Julge operatsiooni kohta on olnud vähe usaldusväärset teavet ja selle strateegilised eesmärgid on ebaselged. Ukraina ametiisikud on keeldunud kommenteerimast sissetungi, mis toimub Moskvast umbes 500 kilomeetrit edelas.

Küsimusele Ukraina sissetungi kohta ütles Valge Maja riikliku julgeoleku pressiesindaja John Kirby reedel, et USA on „meie Ukraina kolleegidega ühenduses”, kuid ta ei kommenteeri enne, kui „need vestlused on lõppenud”.

Ilmne pealetung ei ole Ukraina toetajaid heidutanud, kuna USA teatas reedel täiendavalt 125 miljoni dollari suurusest uuest sõjalisest abist Kiievile.

Abipakett rõhutab „meie vankumatut pühendumust (Ukrainale), kui nad jätkavad võitlust Venemaa agressiooni vastu”, ütles riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby ajakirjanikele.

USA välisminister Antony Blinken ütles, et abi saadakse Ameerika varudest ja „sisaldab õhutõrje rakette, raketisüsteemide ja suurtükiväe laskemoona, mitmeotstarbelisi radareid ja tankitõrjerelvi”.

Varustus „aitab Ukrainal kaitsta oma vägesid, rahvast ja linnu Venemaa rünnakute eest ning tugevdab võimeid üle rindejoone,” märkis ta avalduses.

USA on olnud Ukraina peamine sõjaline toetaja, eraldades rohkem kui 55 miljardi dollari väärtuses relvi, laskemoona ja muud julgeolekuabi alates Venemaa täielikust sissetungi algusest 2022. aasta veebruaris.

Ukrainast tulnud võitlejad on konflikti algusest peale Venemaale korduvalt sisse tunginud, sealhulgas Kiievi toetuseks sõdivate venelaste üksustega – Vene Vabatahtlike Korpuse ja Venemaa Vabaduse Leegioniga.

Venemaa on rünnakud tagasi löönud ning mõnikord on tal olnud vaja kasutada suurtükiväge ja lennundust.

Ukraina peamised sõjalised jõupingutused on keskendunud Venemaa vägede vastu võitlemisele, kes kontrollivad pärast peaaegu kaks ja pool aastat kestnud sõda peaaegu viiendikku selle territooriumist ning on viimase kuue kuu jooksul saavutanud mitmeid järk-järgulisi edusamme.

Ukraina rünnakud Venemaa enda territooriumil on seni hõlmanud peamiselt piirialade tulistamist ja droonirünnakuid sellistele sihtmärkidele nagu naftatöötlemistehased ja kütusehoidlad.

Vastutuse varasemate sissetungide eest Venemaa Belgorodi ja Brjanski oblastisse on võtnud kaks rühmitust: Vene Vabatahtlike Korpus ja Venemaa Vabaduse Leegion.