Soome suursaadik Venemaal Antti Helanterä on sageli sattunud ootamatutesse olukordadesse, kus diplomaadi võimed on proovile pandud. Vahel on teemad olnud tõsised.
Venemaa kasutab oma diplomaatias sageli nooti, so kirjalikku teadet või küsimust teisele riigile. Nendes kirjades käsitletakse ka üsna pisiasju, ütles augusti lõpus nelja-aastase saadikutöö lõpetav Helanterä.
Teine võimalus on kutsuda suursaadik vestlusele.
Diplomaatias on see tegelikult üsna raske töö, sõnastas Helanterä tänase teisipäeva, 27. augusti hommikul intervjuus Yle saates.
Üle-eelmise, 2022. aasta aprillis kutsus Venemaa Helantära intervjuule pealtnäha tavalisel põhjusel: Soome toll oli peatanud kunstiobjektide tagastamise Itaaliast Venemaale.
Juhtum oli seotud Vene-vastaste sanktsioonide jälgimisega.
Siis kutsuti mind vestlusele, et mis siin toimub, miks kunstiesemeid ei tagastata, ütles ta.
Paar kuud varem oli Venemaa alustanud agressioonisõda Ukraina vastu. Helanterä oli toona oma rollis tunnistajaks, kuidas Venemaa poliitilised suhted Lääne kogukonnaga lagunesid.
Eelmise, 2023. aasta detsembris viibis kaitseminister Antti Häkkänen Washingtonis, et allkirjastada kaitsekoostöö leping Ameerika Ühendriikidega, kaasas välisminister Elina Valtonen.
Venemaa reageeris sellele ja kutsus mind sellest rääkima, ütles Helanterä.
Toona kõlasid Vene poolelt väited, et Soome suurendab lepingu allkirjastamisega pingeid Venemaa piiril ja Läänemere piirkonnas, meenutab Helanterä.
Intervjuus meenutas ta, et ilmselt oleks Soome jäänud neutraalseks, kui Venemaa poleks esmalt asunud väljakutseid esitama julgeolekugarantiinõuete ja Ukraina ründamisega.
Kui Vene välisministeerium Helanteräga ühendust võttis, jäi hoiatusaeg sageli lühikeseks. Vestlused toimusid sageli kas samal või järgmisel päeval.
Helanterä teatas asjast Helsingisse ning Soome seisukohad võimalikes küsimustes arutati eelnevalt läbi.
Mõnikord öeldi arutelu teema ette või võis seda aimata, nagu kaitsekoostöö lepingu puhul, sõnas Helanterä. Mõnikord sattus ta aga vestlusele, teadmata üldse, millega tegu.
Kõik need arutelud toimuvad sellises üsna karmis konverentsiruumis, ütles ta.
Hääletoon oli alati ametlik, olenemata vestluse teemast, räägib Helanterä oma kogemustest.
See on meie viis austaval toonil asju ajada, kuigi argumendid võivad olla üsna karmid, lisas ta.
