Rohkem kui kaks nädalat pärast Ukraina sissetungi Lääne-Venemaale on Ukraina poliitikud hakanud rääkima sealse puhvertsooni loomisest. USA ametnike sõnul on ebaselge, kui kaugele Ukraina võib püüda Venemaale tungida ja kui kauaks ta kavatseb sinna jääda.

Ukraina väed on tunginud erinevatesse suundadesse pärast seda, kui murdsid selle kuu alguses kiiresti läbi hõredalt mehitatud piirikaitse. Nad on laiendanud oma sissetungi kõikjal, kus nad leiavad vähimat vastupanu, määrates kontuurid Ukraina linnade ja külade kaitseks loodavaks puhvertsooniks, mille kohta president Volodõmõr Zelenski praegu ütleb, et see on rünnaku peamine eesmärk, vahendab New York Times.

Pärast esimest võitlusnädalat väitis Ukraina, et tema kontrolli all on peaaegu 1000 ruutkilomeetrit Venemaa territooriumi, mis on ligikaudu Helsingi piirkonna suurune ala.

Kuid Ameerika ametnikud ei ole veendunud, et Ukraina suudab oma positsiooni Venemaal pikaajaliselt säilitada. Ukraina väed ei ole kaevanud selliseid ulatuslikke kaevikuid, mis on vajalikud sõdurite ja varustuse kaitsmiseks vaenlase tule eest, kui Venemaa kogub rünnaku tõrjumiseks piisavalt tulejõudu. Ametnike sõnul ei ole nad rajanud miinivälju vasturünnaku aeglustamiseks ega ehitanud tõkkeid Vene tankide aeglustamiseks.

„Siiani on sõda meile näidanud, et viis sõjalist tegevust aeglustada on „sügav kaitse”, ehk mitmekihine kaitsva positsioneerimise strateegia,” ütles Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse vanem asepresident Seth Jones. „Kui nad ei kaitse territooriumi kaevikute ja miinide seguga, on territooriumi hoidmine praktiliselt võimatu.”

Ja mida rohkem territooriumi Ukraina vallutab, seda suuremaks väljakutseks on umbes 10 000 Ukraina sõduri jaoks seda kaitsta, ütlesid USA ametnikud ja analüütikud.

Pentagoni ametnik ütles, et Ukraina viivitus kaitserajatiste ehitamisel ei tähenda tingimata, et Kiiev ei kavatse Venemaa territooriumi hoida. Ukraina võiks otsida kaitsepositsioonide rajamist veelgi sügavamal Venemaa sees, laiendades oma vallutatud territooriumi, et täiendada Zelenski puhvertsooni, ütles ametnik, kes soovis operatsiooni planeerimist arutada anonüümselt.

Kuigi ukrainlaste esialgne rünnak oli hoolikalt planeeritud, õnnestus see kaugelt rohkem kui nende algsed eesmärgid ja neil on nüüd spontaanne nn ad hoc strateegia, mis on ära kasutanud Venemaa aeglast ja hajameelset reageerimist, ütlesid ametnikud.

Erukindral ja endine USA armee Euroopa kõrgeim ülemjuhataja Frederick Hodges ütles, et osa Ukraina edust on tingitud Venemaa „segasest ja ebatõhusast” sõjalisest juhtimisstruktuurist. Esiteks juhivad tema sõnul Venemaa sõjalisi operatsioone kaks erinevat riikliku julgeoleku üksust.

Ukraina idaosas, kus Venemaa on aeglaselt edenenud, juhib Vene sõjaväe kindralstaap. Kuid FSB – Venemaa julgeolekuagentuur ja KGB järglane. — vastutab Ukraina sissetungile reageerimise eest.

Kindral Hodges ütles, et rivaalitsemine Venemaa julgeolekujõudude ridades tehti selgeks eelmisel aastal pärast lühiajalist mässu president Vladimir Putini vastu. „Ma ei kujuta ette, et peastaap kiirustaks vägede suunamisega, et aidata FSB juhtkonda,” ütles ta.

Ukrainat on aidanud ka Venemaa logistika- ja tarneprobleemid.

Ametnike sõnul vajab Venemaa suure tõenäosusega 15–20 brigaadi – vähemalt 50 000 sõdurit –, et Ukraina Kurskist välja tõrjuda, ja praegu ei ole tal seal kaugeltki nii palju vägesid. Venemaa kaitseminister Andrei Beloussov ütles sel nädalal, et uus koordineeriv organ töötab ööpäevaringselt, et välja selgitada, kuidas uued Vene vägede üksused võivad Kurskis vasturünnakut teha.

„Sellel on olnud venelastele šokeeriv mõju,” ütles NATO kõrgeim sõjaväejuht kindral Christopher Cavoli eelmisel nädalal välissuhete nõukogus. „Nad on sellest šokeeritud. See ei kesta igavesti. Nad võtavad end kokku ja reageerivad vastavalt.”

Senine Ukraina pealetung on vallutanud Venemaal mitu asulat ja ühe linna, kuid see ei ole veel täitnud peamist eesmärki: tõmmata Ukraina idaosast ära märkimisväärne arv Vene üksusi.

Venemaa on saatnud peamiselt reservüksusi ja vägesid Lõuna- ja Kirde-Ukraina piirkondadest, mis ei ole osa Moskva peamisest rünnakust Pokrovski linna suunas.

USA kaitseminister Lloyd Austin rääkis reedel oma Ukraina kolleegi Rustem Umeroviga pealetungi eesmärkidest teist korda viie päeva jooksul. Ameerika ametnikud kinnitavad, et nad ei saanud Ukrainalt hoiatust selle kohta, et ta kavatseb korraldada üllatusrünnaku.

„Mis puutub Kurskisse, siis president Zelenski öeldu põhjal saame aru, et nad tahavad luua puhvertsooni,” ütles Pentagoni pressisekretäri asetäitja Sabrina Singh neljapäeval ajakirjanikele. „Me töötame endiselt Ukrainaga selle nimel, kuidas see sobib nende strateegiliste eesmärkidega päris lahinguväljal.”

„Kas nad kavatsevad jätkata?” ütles Singh ja lisas: „Kui palju nad laienevad? Need on mõned küsimused, mida me küsime.”

Kui nädala alguses küsiti, kas Austin oli väljendanud muret Ukraina vägede liiga õhukeseks venitamise pärast 1000-kilomeetrisel rindel, vastas Singh: „Loomulikult arutas minister lahinguvälja venitamist.”

Pealetungijärgsetel päevadel on USA ja Suurbritannia esitanud Ukrainale satelliidipilte ja muud teavet Kurski oblasti kohta – mitte selleks, et aidata Ukrainal tungida sügavamale Venemaale, vaid selleks, et väejuhid saaksid paremini jälgida Venemaa abivägesid, mis võivad neid rünnata või katkestada kahe ametniku sõnul nende võimaliku taganemise Ukrainasse.

Mõned Ameerika ametnikud ütlevad, et mida rohkem maad Ukraina püüab Lääne-Venemaal hõivata, seda suurem on oht oma varustusliinide ja õhutõrje vihmavarju üle venitada. Ja rohkemate jõudude surumine Kurskisse tekitab nõrkusi rindejoonel Ukraina idaosas, eriti Donbassi piirkonnas, kus Ukraina vägesid ootab ees intensiivne Venemaa rünnak.

„Ukraina on laiendanud rindejoont, millega kaasneb teatav risk, kuna selle liini hoidmiseks on vaja rohkem sõdureid ja varustust, mis omakorda võib ammendada mõnda muud rindeosa või veelgi tõenäolisemalt vähendada nende olemasolevaid varusid,” ütles Briti julgeolekuluurefirma Janes analüütik James. Rands.

Iroonilisel kombel väidavad Ameerika sõjaväeametnikud, et Ukraina on Kurski pealetungiga lõpuks suutnud näidata, et ta teab, kuidas korraldada „kombineeritud relvade” manööverdamist – jalaväe, soomus- ja suurtükiväe sünkroonrünnakuid. Ukraina ebaõnnestunud vastupealetungi ajal aasta tagasi olid Ukraina väed hädas kombineeritud rünnakuga, vaatamata kuudepikkusele väljaõppele.

„Administratsioon hindab riske, mida ukrainlased võtsid, ja neile avaldavad piisavalt muljet nende käsud, kontroll ja koordineerimine,” ütles Obama administratsiooni aegne Pentagoni endine Ukraina kõrgeim ametnik Evelyn Farkas.