Soomlased on väljasurev rahvas. Soomlasi sureb kogu aeg rohkem kui sünnib. Nii on see olnud alates 2016. aastast. Eelmisel, 2023. aastal oli tulem 43 320 last ja 61 106 surmajuhtumit. Seni on rahvaarv aga kasvanud tänu sisserändele.

Kui keskmine laste arv naise kohta jääb alla 2,1, hakkab rahvaarv ilma sisserändeta vähenema. Soomes oli 2023. aastal summaarne sündimuskordaja umbes 1,3, vahendab Helsingin Sanomat.

Kui naine sünnitab keskmiselt 1,3 last, on järgmine noor põlvkond peaaegu poole väiksem ja sellele järgnev jälle poole väiksem.

Pärast seda ei saa viljakas eas inimeste arvu kiiresti kasvatada, mistõttu võib senise trendi jätkudes langus muutuda järsuks. Näiteks prognoositakse, et 100 aastaga langeb soomlaste rahvaarv praeguse 5 miljoni pealt vähem kui miljoni peale.

Me pole ainus rahvas, kes on kadumas. „Globaalselt on areng sarnane,” ütleb viljakuse uurija Jorma Toppari. Ta on Turu ülikooli füsioloogiaprofessor.

„Arvatakse, et rahvastiku kasv jätkub veel mõnda aega, umbes 9-10 miljardini. Sealt tuleme ilmselt kiiresti alla. Siis on tohutult palju eakaid ja vähe noori,” sõnab ta.

Kui 1960. aastatel sünnitasid naised maailmas keskmiselt viis last, siis tänapäeval on summaarne sündimuskordaja umbes 2,4. Mõnede prognooside kohaselt langeb see 2050. aastatel alla kriitilise 2,1. Rahvaarv kasvab peamiselt vaestes Aafrika, Lähis-Ida ja Lõuna-Ameerika riikides.

Kakskümmend aastat tagasi räägiti rahvastikuplahvatusest, kuid nüüd räägivad mõned teadlased rahvastiku kokkuvarisemisest.

Kui lapsi enam ei sünni, siis aja jooksul tööealine elanikkond kahaneb ja eakate osakaal suureneb, mis toob kaasa majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme. Ei ole hooldustöötajaid, aga ka töötajaid tööstuses, teeninduses ega mujal.

Näiteks Jaapanis, kus rahvaarv on alates 1980. aastatest vähenenud, on majandus võlgadesse ja probleemidesse sattunud. Summaarne sündimuskordaja on seal olnud pikka aega umbes 1,3 last naise kohta.

Ka Hiina, kes on tuntud oma ühe lapse poliitika poolest, on viimastel aastatel rahvaarvu vähenemise pärast mures olnud. Riik lubas 2016. aastal peredesse kaks last, 2021. aastal kolm. Siiski on vähestel hiinlastel rohkem lapsi olnud. 2022. aastal vähenes riigi rahvaarv kahe miljoni inimese võrra.

Kui lapsi sünnib järjest vähem, siis tsükkel kiireneb: varsti pole enam fertiilses eas noori täiskasvanuid, kes võiksid rohkem lapsi sünnitada.

Kõige metsikumate ennustuste kohaselt võib Homo sapiens välja surra – ja see ei vaja isegi tuumasõda.

Miks siis inimestel enam järglasi ei ole? Põhjused on nii bioloogilised kui ka sotsiaalsed. Üha rohkem inimesi ei taha lapsi ja paljud ei saa isegi siis, kui nad tahavad. Juba on tuvastatud mitmeid muutusi, mis mõjutavad meeste ja naiste viljakust.

1.Viljastamine on muutunud raskemaks

Isegi soome meeste spermatosoidide arv on kahanenud kriitilise piirini.

Kõige ilmsem viljakust mõjutav muutus on toimunud Lääne meestel. Kuigi sperma maht, umbes kolm milliliitrit, on laias laastus sama suur kui varem, on selles siiski vähem seemnerakke.

Nähtust märgati esimest korda juba 30 aastat tagasi. 1992. aastal avaldasid taanlased uuringu, mille kohaselt oli spermatosoidide koguarv langenud 1940. aastatega võrreldes enam kui 100 miljonilt umbes 66 miljonile sperma milliliitri kohta.

Soome teadlased avastasid, et spermatosoidide vähenemine toimus hiljem, 21. sajandil. Tänaseks on soomlaste kogus taanlastega samal tasemel, keskmiselt umbes 50 miljonit milliliitri kohta. See tähendab, et mõnel mehel on viljakus vähenenud.

„50 miljonit spermatosoidi milliliitri kohta on kriitiline piir. Kui me sellest allapoole läheme, kulub naisel rohkem aega, et rasestuda,” räägib Jorma Toppari.

Kui paar soovib last ja spermatosoidide arv on üle 50 miljoni, jääb ühe tsükli jooksul rasedaks viiendik naistest. Pärast aastast proovimist on umbes 90 protsenti rasedad.

Mida vähem on spermatosoide, seda väiksemaks muutub tõenäosus: kui spermatosoide on näiteks 10 miljonit, jääb kahe aasta jooksul rasedaks vaid seitse naist kümnest.

Teadlased on mures, sest spermatosoidide kadu on ülemaailmne nähtus. Maailma eri paigus läbi viidud uuringutes on spermatosoidide arv aastatel 1973–2018 vähenenud poole võrra, 49 miljonini milliliitris.
Lisaks tundub, et trend on ainult kiirenenud: alates 2000. aastast on spermatosoidide arv vähenenud aastas umbes kolm protsenti. Ei ole teada, mis põhjustab spermatosoidide kadu, kuid võimalikke põhjuseid on mitu.

2.Kuumus hävitab tootmise

Munandid ei ole mõeldud pikalt tihedalt või soojas olemiseks.

Vana hüpoteesi järgi on spermatosoidide kadumise põhjuseks munandite poolt kogetav kuumastress. Põhjustena on välja pakutud liiga kitsaid meeste teksapükse, istuvat tööd, kuuma vanni ja sauna.

Uuringute põhjal on hästi teada, et kõrge temperatuur mõjutab sperma tootmist. Paljudel imetajatel asuvad munandid teatud põhjusel väljaspool keha, nii et nende temperatuur on madalam kui ülejäänud kehal. Sel juhul toimub spermatogenees, st spermatosoidide moodustumine seemnetorukestes normaalselt.

Kui munandite temperatuur tõuseb, muutub spermatosoidide tootmine raskemaks ja lõpuks peatub. See võib juhtuda näiteks siis, kui poisi munandid ei lasku looteperioodil normaalselt alla, vaid jäävad kõhuõõnde. Kui olukorda ei parandata operatsiooniga, jääb sperma tootmine nõrgaks — halvimal juhul ei teki seda üldse ja tagajärjeks on viljatus.

Munandid peavad aga olema üsna pikka aega tihedalt või soojas, et see sperma tootmist mõjutaks. Pole näiteid, et näiteks tavaline kontoritöö arvu mõjutab. Teisest küljest on väga pikka aega istuvatel elukutselistel juhtidel, näiteks taksojuhtidel ja veokijuhtidel täheldatud kahjulikku mõju viljakusele ja sperma kvaliteedile.

Hiljutine uuring näitas, et regulaarne saun kaks korda nädalas vähendab ajutiselt spermatosoidide arvu ja liikuvust. Osalejaid oli aga vaid kümme. Regulaarne saunaskäimine Toppari sõnul sperma kvaliteeti ei vähenda, kuna vahepeal on kombeks end jahutada, lastes munanditel tuulduda.

„Kui aga inkubeerida munandeid tundide kaupa kuumas kohas, näiteks ruumis, mille temperatuur on üle 37 kraadi, siis hakkavad mõjud ilmnema,” räägib Toppari.

Liigne kuumus hakkab hävitama sperma tüvirakke ja tugirakke, Sertoli rakke, mis toidavad ja reguleerivad sperma valmimist. Tavaliselt on mõju siiski ajutine.

Nii et kuumastress ei seleta meeste viljakuse langust: sauna ja vanni on tehtud läbi aegade ning ka istuva töö suurenemisest ei piisa sperma kadumise seletamiseks.

3.Joovastavad ained vähendavad sperma kvaliteeti

Alkohol ja nikotiin on DNA-d kahjustavad ühendid.

Sperma kvaliteeti mõjutab ka elustiil, eriti joovastavate ainete tarvitamine. Alkohol on teatavasti mürk ja genotoksiline ühend, mis kahjustab DNA-d. On teada, et see võib mõjutada meeste viljakust. Tüüpiliselt alkoholi mõjul sperma maht väheneb, st ühe ejakulatsiooni ajal eraldub vähem spermat.

Regulaarselt alkoholi tarvitavatel meestel väheneb ka spermatosoidide sisaldus ja halveneb kvaliteet, mis tähendab, et defektseid spermatosoide ilmub tavapärasest rohkem. Kvaliteet hakkab halvenema ka mõõduka alkoholikoguse, viie annuse nädalasel tarvitamisel. Kõige ilmsem mõju ilmneb aga kõrge riskiga kasutajatel, kes joovad rohkem kui 25 annust nädalas.

Suitsetamine on samuti selgelt kahjulik. On ju teada, et kui mees suitsetab, siis sperma hulk väheneb ning spermatosoidide liikuvus ja koguarv väheneb ning nende struktuur muutub.

Sperma sisaldust mõjutab ka see, kui mehe ema on ooteajal suitsetanud. Euroopa uuringus oli keskmine kontsentratsioon 41 miljonit rakku milliliitri kohta neil noormeestel, kelle emad olid ooteperioodil suitsetanud. Viimaste uuringute põhjal võib suitsetamise mõju tulla ka isa kaudu: kui lapseootel ema puutub raseduse ajal kokku partneri suitsetamisega, on poja spermatosoidide arv väiksem ja kvaliteet madalam.

Suitsetamine on viimastel aastakümnetel enamikus riikides siiski selgelt vähenenud. Taani uuringud näitasid, et hoolimata suitsetamise vähenemisest lapseootel emade seas on meeste sperma kvaliteet jätkuvalt langenud.

4.DDT blokeerib meessuguhormoonide toimet

Soomlaste veres ja kudedes leidub kemikaali siiani.

Toppari sõnul on spermatosoidide vähenemise tõenäolisem seletus meeste kokkupuude keskkonnas leiduvate kemikaalidega. Seda probleemi inimestel on raske uurida, kuid hoiatavaid näiteid on. Üks neist on vana tuttav taimekaitsevahend diklorodifenüültrikloroetaan ehk DDT, mille kasutamine on nüüdseks enamikus riikides keelatud.

DDT kuulub sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate kemikaalide hulka. Inimkehas muutub see vastupidavaks diklorofenüüldikloroetüleeniks, DDE-ks. DDE blokeerib meessuguhormoonide, st androgeenide, näiteks testosterooni retseptorite funktsiooni organismis, st vähendab nende toimet. See kahjustab meeste viljakust.

Aafrikas kasutatakse DDT-d tänapäevalgi malaariapiirkondades putukatõrjevahendina. Seal on leitud, et kemikaali kõrge kontsentratsioon veres põhjustab normaalsest väiksemat sperma mahtu ja suure hulga deformeerunud spermatosoide.

DDE-d leidub soomlaste veres ja kudedes siiani, kuigi DDT keelati 1970. aastatel.

„See on päritud mürk. Kui uurisime 1990. aastate lõpus sündinud poiste emade piimaproove, oli klooriühenditest kõrgeim kontsentratsioon endiselt DDE. DDE kandub emalt järglastele 5-6 põlvkonda, enne kui see kaob. Sellest hakkame alles vähehaaval lahti saama,” räägib Toppari.

5.Dioksiinid häirivad samuti hormoonide tööd

Soomes pärineb suurem osa mürkidest Läänemere kaladest.

Teine vastik kemikaalide rühm on dioksiinid. Neid ei toodeta meelega, vaid tekivad tööstuslikes protsessides ja mittetäielikul põlemisel, näiteks kodukaminates. Nagu DDT, on nad väga püsivad ja mõjutavad toiduahelat.

Dioksiinid võivad mõjutada paljusid bioloogilisi protsesse organismis nagu individuaalne areng, immuunsüsteem ja vähi teke. Nad nõrgendavad viljakust, vähendades meessuguhormoonide toimet.

Aastal 1976 paiskas Milano lähedal Seveso keemiatehases toimunud plahvatus keskkonda suures kontsentratsioonis dioksiine. Rohkem kui kakskümmend aastat pärast plahvatust läbi viidud uuringus oli poiste sperma kontsentratsioon ja spermatosoidide liikuvus normist madalam. Suurim mõju oli poistele, kes olid plahvatuse hetkel kõige nooremad, vaid 1-9 aastased.

„Spermatosoidide arv määratakse juba looteperioodil ja varases lapsepõlves enne puberteeti. Määrav on see, kui palju sperma tootmise eest vastutavaid Sertoli rakke poisil sel ajal areneb. Pärast lapsepõlve neid enam ei teki,” selgitab Toppari.

Uuringud on näidanud, et paljud Sevesos sündinud lapsed said suures koguses dioksiine ka emapiima kaudu. Nende poiste sperma kvaliteet oli kõige halvem: keskmiselt ainult 36 miljonit sperma milliliitri kohta, võrreldes 86 miljoniga mõjutamata kontrollrühmas.

Samuti on leitud, et isegi 25 aastat pärast plahvatust oli selle piirkonna emade piimas kahekordne dioksiinisisaldus võrreldes Milano kesklinnas elavate emade piimaga.

Kõige rohkem dioksiine satub organismi liha- ja piimatoodete kaudu, kuid soomlased saavad suurema osa Läänemere kaladest.

Soomes on üks eriline piirkond, kus kontsentratsioonid on suured: Kymijoki ja selle ees olev mereala.

Omal ajal kogunes jõe põhjamudasse suur hulk dioksiine ja sarnaseid furaane, kui Ky5 hakati saetööstuses kasutama puidu sinistamise vastase ainena. Selle kasutamine lõpetati 1989. aastal, kuid Kymijoki on endiselt suurim dioksiinimürgi allikas Soome lahes ning 2020. aastal avaldatud uuringu järgi ei paista olukord paremaks muutuvat.

6.Koosmõju halvendab olukorda

PFAS-kemikaalide ja muude ainete kahjud lisanduvad.

Viimasel ajal on palju räägitud nn PFAS-kemikaalidest, mida tahetakse EL-is keelustada. Neid kasutatakse laialdaselt tarbijatele suunatud toodetes, näiteks vetthülgavates tehnilistes riietes ja niiskust blokeerivates jalanõudes, tuleaeglustitena sisustustekstiilides, elektroonikas, teflonpannides ja suusamäärdes. Peale nende toodete võivad ühendid sattuda kehasse ka hingeõhu ja toidu kaudu.

PFAS-kemikaalid on samad mis dioksiinid ja DDT: need mõjutavad sperma kvaliteeti, on väga mürgised ja püsivad ning akumuleeruvad toiduahelas.

Samuti näib, et sisesekretsioonisüsteemi kahjustavatel kemikaalidel on sünergiline toime. Loomkatsetes on tehtud murettekitav tähelepanek: kui tiinele rotile või hiirele manustatakse mitut antiandrogeenset kemikaali, millest igaüks on teadaolevalt kahjulikust väiksemas kontsentratsioonis, on tulemuseks sünergiline efekt.

Tüüpiline meessuguhormoonide häirega seotud kõrvaltoime on hüpospadias. Sellisel juhul ei avane ureetra tavaliselt peenise otsast, vaid piss tuleb peenise varrest. Seda täheldati kõigil uuringutes eksponeeritud isastel hiirtel ja rottidel.

„Meie mure on selles, kas see juhtub ka meie, inimestega täna. Kas puutume kokku suure hulga kemikaalidega, mille kontsentratsioon üksi muret ei tekitaks, aga kui neid on koos piisavalt, siis mõju avaldub,” räägib Toppari.

Mõned PFAS-kemikaalid on EL-is juba keelatud, nn PFOS- ja PFOA-kemikaalid, kuid sarnaseid ühendeid on palju. Samuti töötatakse välja uusi.

„Tänapäeval on PFAS-kemikaalid kõikides veekindlates toodetes. Jalanõude niiskuskaitse on jube mürk. Terve teflonpann ei eralda ühtegi ühendit, kuid selliste toodete hävitamine on probleem,” sõnab ta.

Näiteks teflonitootja DuPont on viimasel ajal pidanud maksma miljardeid kahjusid, kui tema tehasetegevus on saastanud piirkonna pinnase ja põhjavee PFAS-kemikaalidega.

7.Ülekaal kahjustab hormoonide tasakaalu

Alakaalulisus, raske treening ja stress võivad samuti raskendada rasestumist.

Ka naise hormonaalset tasakaalu võivad rikkuda samad praeguse elustiiliga seotud põhjused mis meestel: ainete tarvitamine ja keskkonnakemikaalid. Oma mõju on leitud ka kogu maailmas levinumaks muutunud rasvumisel.

Uuringust selgus, et kui kehamassiindeks tõusis 29-lt edasi ühe ühiku võrra, vähenes aasta jooksul rasestumise võimalus neli protsenti.

Seevastu naiste puhul võib ka alakaalulisus ja liiga kõva treenimine mõjutada viljakust.

„Naiste hormonaalne tasakaal võib olla erinevatel põhjustel häiritud,” ütleb terviseameti teadusjuht Reija Klemetti. Ta on uurinud sünni-, viljakus- ja viljastamisravi.

„Paljud naised on märganud, et stressirohkes olukorras, haigena või pingelisel treeninghooajal ei pruugi menstruatsioonid tulla,” sõnab ta.

Erinevad haigused nagu tsöliaakia, polütsüstiliste munasarjade sündroom, endometrioos või sugulisel teel levivad haigused, näiteks klamüüdia võivad kahjustada viljakust.

8.Beebipalavik ärkab hilja

Tasub kuulata bioloogilist kella, sest munarakkudel on parim enne kuupäev.

Naiste viljakuse langusele üle kõige on üks seletus: „Vanus, vanus ja vanus,” rõhutab Klemetti. „Naine on kõige viljakam vanuses 20–25 ning järsk langus algab 35. eluaasta paiku. Keskmiselt on 42-43-aastaselt võimalus lapsi saada kadunud.”

Kõik munarakud on naise kehas sünnist saati valmis. Pärast seda, kui nad on oodanud munasarjades viljastamist rohkem kui kolmkümmend aastat, hakkab parim enne tähtaeg aeguma. Näiteks võivad neis tekkida geneetilised muutused, mis suurendab nendest tulenevate lapse struktuursete deformatsioonide riski.

Lisaks vananeb emakas. Viljastamisravi kohta on teada, et isegi kui noore naise viljastatud munarakud kanduvad üle vanemale naisele, ei saa ravid lõputult edukad olla. Emaka vereringe väheneb vananedes ja embrüo kinnitumine emaka pinnale muutub raskemaks.

Klemetti usub, et lapsi sünniks praegusest rohkem, kui osataks neid õigel ajal tahta. Varem said naised oma esimese lapse tavaliselt 15-aastaselt. Nii jõudis lapsi ajaga koguneda.

Ülikoolitudengite 2021. aasta tervise- ja heaoluuuringust selgus, et paljud Soome noored tundsid, et enne lapse saamist peaksid nad kooli lõpetama ja tööle hakkama.

„Ootame nii kaua seda head hetke laste saamiseks, et seda ei tulegi,” ütleb Klemetti. „Vajame igapäevaeluks rahalist, hingelist ja konkreetset tuge, et lapsed saada juba õppimise ajal.”

Kuigi viljakusravi on võimaldanud emaks saada tavapärasest hilisemas eas, jääb laste arv sageli soovitust väiksemaks. Viljakusravi on ka kallis, nii et kõik naised ei saa seda endale lubada.

„Me teame, et eriti mõned mehed kujutavad endiselt ette, et isegi 50-aastane naine võib lapsi saada. Erandeid võib olla, aga tegelikult saavad vähesed naised pärast 40. eluaastat loomulikult lapse, vähemalt esimese lapse,” sõnab Klemetti.

Naiste viljakus on teatud määral pärilik. Kui ema on kergesti rasedaks jäänud, võib see nii olla ka tütre puhul. Vanus aga mängib rolli, ükskõik kui viljakas sa noores eas ka poleks. Oluline on panna noori mõistma vanuse mõju, et nende lastesoovid ei jääks täitumata teadmatusest.

9.Lapse saamise unistused tuhmuvad

Üha rohkem inimesi ei taha üldse lapsi. Põhjuseks ebakindlus või soov midagi muud teha.

Klemetti sõnul puuduvad selged teaduslikud tõendid selle kohta, et naiste viljakus oleks oluliselt nõrgenenud.
„Meie rahvastiku-uuringute järgi ei ole tahtest olenematu viljatuse levimus ehk kogemus, et soovist ja katsest hoolimata aasta jooksul ei rasestu, viimastel aastatel muutunud,” sõnab ta.

Hiljutises TerveSuomi uuringus oli tahtmatut viljatust kogenud 16 protsenti naistest – seda vähem kui varem noortes vanuserühmades, kuid rohkem kui varem vanemates vanuserühmades.

Madala summaarse sündimuse taga on lisaks bioloogilistele põhjustele ka sotsiaalsed põhjused. Paljud noored naised ja mehed ei taha enam paljuneda. Soome ülikoolitudengite seas tehtud küsitluses ei soovinud üldse lapsi 12 protsenti tudengitest ning nii arvajate osakaal on kasvanud.

Kui õpilastelt küsiti, mis laste saamist takistab, siis enamus mainis pooleli jäänud õpinguid, soovimatust väikelapsele pühenduda, soovi tegeleda muu huvitavaga ning rahalist olukorda.

Samamoodi on vähenenud ka madalama haridusega ja hariduseta noorte täiskasvanute soov lapsi saada. „Suhtumine on selgelt muutunud. Noored näevad ja teevad asju teisiti kui nende vanemad,” räägib Klemetti.

Sündimuse suurendamiseks oleks oluline tegeleda ka noorte vaimse tervise probleemidega, tagades piisavad vaimse tervise teenused ja investeerides ennetusse. Depressiooni ja ärevust täheldatakse üha enam noortel. Igal neljandal on vaimse tervise häire.

„Usk tulevikku tuleks luua keset sõdu ja kliimamuutuste juttu,” sõnab ta.

10.Paarisuhteid ei sõlmita

Kui suhted on varasemast lühemad, ei jää enne lahutust aega lapse saamiseks.

Soome uuringute järgi soovivad naised last veidi sagedamini kui mehed. Väljakutse seisneb aga selles, et Soome paarid on nüüd lühemat aega koos kui varem ja neid on vähem. Inimesed ei seo end enam nii nagu varem ja seetõttu pole aega ka ühist last tahta.

Soomes on probleemiks ka sugudevaheline konflikt. Soomes on suur hulk madala haridusega mehi, kes pole üldse suhteturul aktiivsed. Nende võimalused lapsi saada on nigelad. Teisalt on eriti suurlinnades kõrgelt haritud naisi, kes ei pruugi endale abikaasat leida.

Kõik naised ei oota endale sobivat abikaasat, kuid mõned saavad lõpuks lapse üksi.

„Selle kohta, kas üksi lapse saamine on viimastel aastatel sagenenud, info puudub, kuid avalikkuses räägitakse sellest varasemast rohkem. Sündinud laste registri andmetel sünnib umbes 18 protsenti lastest emadel, kes ei ole abielus ega vabaabielus,” nendib Klemetti.

Samal ajal, kui suhteturg on muutunud keerulisemaks, on Finnsexi uuringute järgi ka vahekorrad Soomes vähenenud. See trend vähendab ka laste arvu, sest märkimisväärne osa rasedustest on traditsiooniliselt olnud planeerimata. 2017. aastal Soomes läbi viidud uuringus teatas rohkem kui iga kuues beebidega pere, et rasedust ei planeeritud.

„Selle taustal oleks meil lapsi isegi vähem kui täna, kui planeerimine oleks suurem,” arutleb Klemetti.