Kui teisipäeval ilmusid kaadrid Briti lahingutankidest Challenger 2, mida Ukraina armee kasutas vastusissetungiks Venemaale, olid Briti valitsus ja kaitseministeerium valmis.

Viimased 48 tundi olid peaminister Keir Starmeri ja kaitseminister John Healey ametnikud ja poliitilised abid pidanud läbirääkimisi selle üle, kui palju saab avaldada, et kinnitada Briti kasvavat seotust Kurski poole suunatud sissetungiga, vahendab Times.

Panused olid kõrged. Briti varustus, sealhulgas droonid, mida maailm pole näinud, on mänginud Ukraina uues pealetungis keskset rolli ja Briti ametiisikud on kaks aastat Ukraina sõjaväge hoolikalt nõustanud, sellises mahus, mis pole võrreldav ühegi teise riigiga.

Vene parlamendisaadik Mihhail Šeremet ütles reedel, et „Lääne sõjatehnika olemasolu” rünnakus tähendab, et „maailm on kolmanda maailmasõja lävel”.

Putini abiline Nikolai Patrušev süüdistas Lääne luureagentuure 6. augustil algatatud rünnaku kavandamisele kaasaaitamises, kus president Zelenski andis korralduse Venemaale tungida kolme mehhaniseeritud jalaväebrigaadi ja kolme dessantbrigaadi abil.

Kui 2022. aastal algas Ukraina sõda, andis toonane konservatiivide kaitseminister Ben Wallace Ukraina sõjaväele loa kasutada Venemaal Briti varustust tingimusel, et see vastab rahvusvahelisele õigusele, mis lubab rünnakuid lennuväljade ja varustusliinide vastu.

Kaitseametnikud märgivad, et Kurski taskust on algatatud üle 2000 Venemaa rünnaku Ukrainale, mõned linnade ja tsiviilelanike vastu.

Starmeri ja Healey eelmisel nädalal tehtud otsus ei olnud poliitiline nihe, vaid toonimuutus, et olla avatum Suurbritannia rolli suhtes, et veenda peamisi liitlasi aitama rohkem – ja veenda avalikkust, et sündmused Ukrainas mõjutavad Suurbritannia julgeolekut ja majanduslikku õitsengut. Üks kõrgetasemeline Briti valitsuse allikas ütles: „Ei saa salata, et Briti relvi kasutatakse Venemaal Ukraina kaitse osana. Me ei taha sel kriitilisel hetkel mingit ebakindlust ega närvilisust Suurbritannia toetuse pärast ja poolik või ebakindel vastus võib sellele viidata. Peaksime olema uhked, et annetasime komplekti, mis aitab Ukrainat nende kaitsel.

Briti ühtse rinde tagamiseks on Healey ja välisminister David Lammy loonud kaitseministeeriumi ja välisministeeriumi vahel ühise Ukraina üksuse. Abistajad rõhutavad, et paar on teinud seitse ühist välisreisi, sealhulgas esimese Kiievisse opositsioonis olles ja esimese ministrina Lähis-Idas. „Kaasame kaitset oma suhete taastamisse liitlastega,” ütles kaitseallikas. Healey ja Lammy andsid ka ametnikega ühise infotunni Ukraina teemal 60 parlamendiliikmest koosnevale parteidevahelisele rühmale.

Starmer on palunud ka riiklikul julgeolekunõukogul koostada plaane Ukrainale laiema toetuse andmiseks. Eelmisel nädalal saatis ta John Bew Kiievisse. Bew oli viimase kolme Briti konservatiivse peaministri välispoliitika nõunik, kuid on nõustunud jääma ametisse, et aidata uut valitsust oma suure hulga kontaktidega.

„See ei puuduta ainult sõjalist toetust, vaid ka tööstuslikku, majanduslikku ja diplomaatilist toetust,” ütles kaitseallikas. „Kui Putin saavutab Ukrainas edu, ei kavatse ta sellega piirduda. Kuid ka selle majanduslikud tagajärjed on tohutud, sest me kõik nägime, kui tugevalt sai kannatada Suurbritannia, kui ta esimest korda sisse tungis.”

Ööl enne seda, kui Zelenski eelmisel kuul kabineti ees kõneles, sõi ta koos Healeyga kaitsetööstuse juhtidega õhtust.

Mida siis Zelenski plaanib? Vastus on osaliselt poliitiline ja osaliselt sõjaline. Ukraina president pakkus eelmisel nädalal, et sissetungi eesmärk oli tagada tulevaste rahukõneluste läbiviimine Ukraina tingimustel, kuid keegi ei usu, et kõnelused on võimalikud enne kevadet ja tõenäoliselt mitte enne 2025. aasta sügist.

Tegelikkuses oli see osaliselt mõeldud koduse moraali tõstmiseks ja Zelenski enda positsiooni tugevdamiseks. Tema demokraatlik mandaat lõppes mais ja tema ainus võim põhineb nüüd sõjaseisukorral.

Suurbritannia üks juhtivaid kaitseanalüütikuid Michael Clarke ütles: „See on klassikaline sõjaline vastulöök, millega püütakse leevendada survet mujal. Ukrainlased loodavad, et see vähendab survet Donbassi piirkonnas [kuhu on koondunud Venemaa rünnakud]. Teine sõjaline allikas ütles: „Nad tahtsid tekitada Venemaale strateegilise dilemma, milleks on: kas tuua väed ära oma peamisest suunast Ukrainas, et sellega toime tulla?”

Üllatusliku sõjalise operatsioonina näitas see bravuurikust. „Ukraina tuvastas, et Venemaal ei ole piisavalt elektroonilise sõjapidamise tuvastamist,” ütles julgeolekuallikas. „Nad leidsid augu ja lõid seda lihtsalt rusikaga ning teisel pool polnud midagi.”

Erinevalt eelmisel aastal korduvalt välja kuulutatud Ukraina vastupealetungist, mis ei viinud kuhugi, ei teinud Ukraina rünnakust ette märku andmiseks midagi, mida märkis Ukraina kaitseminister eelmisel nädalal vestluses teise endise konservatiivide kaitseministri Grant Shappsiga. Shapps toetab nüüd Ukrainat, planeerides ringreisi Euroopa pealinnadesse.

Kui aga Kiiev lootis, et Venemaa suunab väed viivitamatult Ukrainast eemale, et Kurski tasku tagasi vallutada, näivad Vene kindralid olevat selle asemel ära kasutanud nelja Ukraina brigaadi puudumist, et suurendada rünnakuid Pokrovski ja Tšassiv Jari ümber.

Järgmised paar kuud võivad olla pöördelised. Üks Briti relv, mida Venemaal kasutada ei saa, on ka kõige võimsam, tiibrakett Storm Shadow. Wallace’i järglane Shapps andis Krimmis loa selle kasutamiseks pärast vaidlust algselt vastumeelse peaministri Rishi Sunakiga.

D-päeva mälestusüritusel, kust Sunak varakult lahkus, rääkis Shapps Starmeriga ka selle kasutamise laiendamisest Venemaale juhuks, kui konservatiivide valitsus soovib enne valimisi reegleid muuta.

Peaminister on sellest ajast alates avaldanud avalikult toetust loa pikendamisele Venemaa territooriumile. Kuid kuna rakett on ühisprojekt, on selleks vaja ka USA ja Prantsusmaa luba (kus rakette nimetatakse Scalpiks), kes mõlemad kardavad sõja laienemist Venemaaga.

Clarke ütles: „Olen natuke üllatunud, et nad on nii ettevaatlikud. Starmeri argumendiks on see, et ta üritab liitlastega kohtuda, sest kui tundub, et britid on oma NATO liitlastest liiga palju ees, võib see olla kahjulik.”

Siiski on nii Ühendkuningriik kui ka hiljem Prantsusmaa lubanud Storm Shadow/Scalpi kasutada Krimmis, et „funktsionaalselt peatada” suur osa Venemaa Musta mere laevastikust.

Healey osaleb lähinädalatel Ukraina kaitse koordinatsioonirühma uuel kohtumisel, kus Suurbritannia avaldab Euroopa liitlastele survet saata rohkem varustust ja anda Kiievile rohkem tegutsemisruumi selle kasutamiseks Venemaal. Healey rääkis eelmisel nädalal USA kaitseministri Lloyd Austiniga ja on meelitanud oma Saksamaa kollegi Boris Pistoriust.

Saksamaa, mille Tauruse rakettidel on Storm Shadow’ga sarnane 250-kilomeetrine lennuulatus, kuid võimsam lõhkepea, on olnud riik, millele avaldatud surve on suurim. Eelmisel nädalal aga selgus, et Saksamaa on siseriikliku eelarvekriisi tõttu Ukrainale sõjalise abi andmise tegelikult külmutanud. Pistorius oli palunud 4 miljardit eurot täiendavaid tarneid, kuid rahandusministeerium lükkas selle tagasi.

Wallace kutsus Saksamaa kantslerit Olaf Scholzi üles loobuma oma vastuseisust Tauruse kasutamisele Ukraina poolt. „Storm Shadow ja Prantsuse Scalp on näidanud oma väärtust Venemaa juhtimiskeskuste ja strateegiliste sihtmärkide tabamisel,” ütles ta. „Saksamaal ei saa enam olla vabandusi Tauruse rakettide tarnimise blokeerimise jätkamiseks, mis võib tuua lisavõimsuse ja laskemoonavarude teretulnud värskenduse.”

Ukraina võiks praegu selliste relvadega toime tulla, kuna ta on sihikule võtnud Kurski taskus olevad lennuväljad, kust lastakse õhku Venemaa nn liugpomme. „Kui ukrainlased tahavad selle Kurski pealetungiga edu saavutada, peavad nad liugpommidega midagi ette võtma,” ütles Clarke. „Sa pead otsima lennubaase ja ladusid.”

Briti ametnikud ja eksperdid arvavad, et nende Euroopa liitlased on liiga mures Venemaa eskalatsiooni esilekutsumise pärast. Vaatamata Ukrainale tarnitava sõjavarustuse suurenemisele, ei ole julgeolekuametnike sõnul mingeid märke sellest, et Venemaa oleks isegi ähvardanud taktikaliste tuumarelvade kasutamisega – see on õudusunenägu, mis muudaks kolmanda maailmasõja ohud reaalseks.

„Venelased sülitavad alati tuld ja tõrva,” ütles üks kaitseallikas. „Ma võin teile lubada, et nad pole pärast sõja algust tuumakasutamise suunas liikunud. Me vaatame seda kogu aeg, sest taktikaline tuumakasutus hõlmab palju etappe. Kaasatud on palju inimesi, palju rakettide liikumist.”

„Mõõdukalt kontsentreeritud” 5000-liikmelise brigaadi sihikule võtmine vajaks „viis või kuus” tuumalõhkepead, ütles allikas, et see on ebatõhus strateegia.

Sellisel sammul pole Putini jaoks poliitilist mõtet, keda tema Hiina liitlased vaos hoiavad. Nad on selgeks teinud, et nende toetus sõltub tuumarelva kasutamata jätmisest. Kuid Venemaad on hoiatatud ka USA juhitud massilise konventsionaalse vastuse eest, kui nad tuumarelva peale lähevad. 2022. aasta oktoobris andis USA vägesid Afganistanis juhtinud CIA endine direktor kindral David Petraeus Putinile avaliku hoiatuse. Ta ütles: „Me vastaksime NATO (kollektiivse) jõupingutuse juhtimisega, mis eemaldaks kõik Venemaa konventsionaalsed jõud, mida näeme ja tuvastame Ukraina lahinguväljal ja ka Krimmis ning kõik laevad Mustal merel.”

Briti allikad ütlevad, et tema avaldus tehti Bideni valitsuse heakskiidul. Mõned usuvad, et Pekingil ja Washingtonil on vaikiv kokkulepe mõlema poole ohjeldamiseks.

Edasine oleneb sõjaväelisest kassi ja hiire mängust. Eelduseks on, et Venemaa asub Kurskis vasturünnakule enne talve saabumist oktoobri lõpus. Lääne analüütikud on ühel meelel, et ukrainlased ei taha püüda säilitada kogu oma võimu.

Praeguseks on see edu Zelenski jaoks ja piinlik Venemaa sõjaväele, kes on juba kaotanud 15 000 soomusmasinat ja 6000 tanki ning on sunnitud kasutusele võtma veterantanke T-54, 70 aastat vana mudelit, mis on enam kui 40 aastat tagasi kasutusest kõrvaldatud.

Kuid kuna novembris on võimalik teistkordne Donald Trumpi presidentuur, on Starmeri meeskond ja viimase valitsuse kõrged tegelased – sealhulgas Boris Johnson, Shapps ja Wallace – kõik kaasatud jõupingutustesse toetuse suurendamiseks.

Shapps ütles: „Demokraatlik riik, kuhu on tunginud tema autokraatlik naaber, pole katastroof ainult sellele riigile, vaid kogu maailmale. Demokraatiad ei tohi seetõttu mitte millegagi peatuda, et tagada vabaduse võit. Me ei saa lihtsalt loota, et Ukraina võidab Venemaa vastu, peame tagama ka vahendid.”