Mõnda aega seisnes ukrainlastele antud abi nõustamises ettemaksuga telefonikaartide ning riiete ja toidu jagamises: nüüd vajavad inimesed üha enam psühho-emotsionaalset abi.

Nii kirjeldab Helsingis Vallilas tegutseva Ukraina abikeskuse peakoordinaator Tanja Mustonen ukrainlaste abistamist Soomes, vahendab Yle.

Ukrainlaste abikeskus on tegutsenud ründesõja algusest peale. Selle tegevust juhib Soome ukrainlaste ühendus, kuid jagatavad kaubad ja toiduained tulevad annetustena eraisikutelt ja ettevõtetelt.

Osa keskuse külastajatest on Soome põgenenud juba rohkem kui kaks aastat tagasi pärast Venemaa ründesõja algust, osa hiljem.

Alguses on toetuse vajadus humanitaarne ja esmavajaduste rahuldamine, kuid aja möödudes ja esialgse kriisi venimisel tõusevad emotsioonid pinnale.

Inimesed vajavad rohkem psühholoogilist ja emotsionaalset abi ning üha enam infot igapäevaelu alustamise kohta Soomes, kirjeldab Mustonen.

Keskus aitab Kela paberite täitmisel, maksuasjades ja soome keele õppimisel. Isegi vabatahtlikud ei saa kõike teha, kuid nad püüavad aidata nii, nagu oskavad.

„Kui sõda jätkub, muutub ka see, millist abi vajatakse,” ütleb Mustonen.

Viimase aasta jooksul on üha rohkem ukrainlasi hakanud ka tõsiselt soome keelt õppima, ütleb Mustonen.

Tema sõnul on nad aru saanud, et nii kiiresti koju tagasi nad ei jõua kui esialgu arvasid, kui üldse.

Paljudel pole enam kodu, kuhu tagasi pöörduda. Nüüd loovad nad Soomes uut elu, sõnab ta.

Ukrainlased tulevad endiselt Soome ajutist kaitset otsima.

Ukrainast põgenejate arv ei ole nii suur kui kaks ja pool aastat tagasi, kui sõda algas, kuid viimastel kuudel on see arv hakanud kasvama.

Kahe ja poole aasta jooksul on Soomes ajutist kaitset taotlenud üle 70 000 ukrainlase.

Aasta alguses esitati 700–800 taotlust kuus, suvel on taotluste arv kasvanud. Mais esitati tuhatkond taotlust, juunis juba ligi kaks ja pool tuhat.

Soome migratsiooniameti hinnangul on suvise tõusu põhjuseks ka hooajatöölised, kes tulevad suveks Soome tööle ajutise kaitse loaga.

Ajutise kaitse loa menetlemise aeg on keskmiselt umbes nädal, hooajatöötaja loa menetlemise aeg on praegu umbes üks kuni kaks kuud, ütleb migratsiooniameti vastuvõtuteenuste osakonna juhataja Elina Nurmi.

Ajutise kaitse staatus ei piira Soomes töö tegemist.

Hetkel on ajutise kaitse staatust pikendatud 2026. aasta märtsini. Sellele järgneva perioodi kohta otsuseid veel ei ole. See on üleeuroopaline poliitiline otsus, ütleb Nurmi.

Tänu ukrainlaste tulekule on rahvastikuprognoosid mõnel pool Soomes positiivsed: näiteks Edela-Soomes on rahvastiku kasv just tänu neile kiirenenud.

Muutus võib olla püsivam. Siseministeerium viis 2023. aasta lõpus läbi küsitluse, mille kohaselt pidas 50 protsenti ukrainlastest võimalikuks Soome jääda ka siis, kui Ukrainasse tagasipöördumine on võimalik.

Venemaa alustatud agressioonisõda Ukrainas pole vaibumise märke näidanud, rünnakuid korraldatakse endiselt.

Juuli alguses ründas Venemaa lastehaiglat Kiievis ja mitmes teises Ukraina linnas.

Tanja Mustoneni sõnul on viimastel kuudel üha rohkem ukrainlasi pidanud riigis valitseva olukorra eest põgenema. Seda on nähtud Vallila abikeskuses.

Ta arvab, et see on tingitud sellest, et Venemaa on rünnanud paljusid linnu ja pommitanud infrastruktuuri. See on raskendanud näiteks elektri saamist ja elektrikatkestused võivad venida pikaks.