NATO vajab 35–50 lisabrigaadi, et täielikult realiseerida oma uued plaanid kaitsta end Venemaa rünnaku eest, ütles sõjaväeallikas Reutersile.

Anonüümseks jääda soovinud allikas keeldus salajaste plaanide kohta rohkem üksikasju avaldamast. Brigaad koosneb 3000–7000 sõdurist, seega oleks 35–50 täiendava üksuse genereerimine märkimisväärne väljakutse.

Veel üheks märgiks NATO väljakutse mastaapsusest, kui NATO võtab pärast 2022. aasta sissetungi Ukrainasse Venemaa rünnakuohtu tõsisemalt, ütles julgeolekuallikas, et ainuüksi Saksamaa peab neljakordistama oma õhutõrje võimekust.

Eelmisel, 2023. aastal Vilniuses toimunud tippkohtumisel leppisid NATO liidrid kokku alliansi esimestes suuremates kaitseplaanides enam kui kolme aastakümne jooksul ning ametnikud on sellest ajast saadik tegelenud dokumentide tõlkimisega konkreetseteks sõjalisteks nõudmisteks.

NATO liidrid saavad plaanide kohta värske info sel nädalal Washingtonis Atlandi-ülese julgeolekuliidu 75. aastapäeva tähistaval tippkohtumisel.

NATO ametnik ütles, et alliansi sõjalised planeerijad on määratlenud „üksikasjalikud nõuded alliansi kaitsmiseks vajalikele vägedele ja relvadele”.

„Õhu- ja raketitõrje, kaugmaarelvad, logistika ja ka suured maismaa manöövrite formeeringud on meie prioriteetide hulgas,” lisas ametnik.

„NATO seab liitlastele tõenäoliselt nõudlikumad võimete eesmärgid, kui arendame jõude, mis suudavad meie plaane ellu viia ja meie ees seisvatele ohtudele vastata. Oleme kindlad, et meie heidutus on ja jääb tugevaks,” märkis ta.

Berliini kaitseministeerium keeldus kommenteerimast NATO tulevikuplaane, kuna need on salastatud. Selles öeldi, et kõiki liitlasi kutsuti üles koordineerima NATO-ga võimete nõudeid ja et need jõupingutused ulatuvad järgmisesse aastasse.

On ebaselge, kust NATO liitlased võiksid 35–50 brigaadi jaoks lisapersonali hankida. Sõdureid võidakse mujalt relvajõudude osadest üle viia, täiendavaid sõdureid värvata või NATO liikmed võiksid valida mõlema variandi kombinatsiooni.

Õhutõrje on veel üks suur puudujääk, mille NATO sõjalised planeerijad on tuvastanud, kuna sõda Ukrainas on näidanud nende süsteemide tähtsust kriitilise tähtsusega sõjalise ja tsiviilinfrastruktuuri kaitsmisel.

Sellised süsteemid oleksid eriti olulised Saksamaale kui suurele logistikakeskusele ja vägede koondamise piirkonnale mis tahes võimaliku konflikti korral Venemaaga.

Saksamaal oli 36 õhutõrjeüksust Patriot, kui ta oli külma sõja ajal NATO rinderiik ja juba siis toetus ta NATO liitlaste lisatoetusele.

Tänaseks on Saksa võimekus langenud 9 Patrioti üksuseni pärast seda, kui pärast Venemaa sissetungi 2022. aastal annetati Ukrainale kolm ning valitsus on asunud esitama tellimusi Patrioti ja muude õhutõrjesüsteemide jaoks, et varusid suurendada.

Maapealsed õhutõrjesüsteemid nagu Raytheoni Patriot on mõeldud sissetulevate rakettide alla tulistamiseks.

Pärast külma sõda vähendasid paljud NATO liitlased õhutõrje üksuste arvu, et peegeldada hinnangut, et nad peavad tulevikus tegelema vaid piiratud raketiohuga, mis pärineb sellistest riikidest nagu Iraan.

See arusaam muutus drastiliselt pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, mis pani NATO liitlased rabelema laskemoonavarude suurendamise ja õhutõrjesüsteemide puudujääkide lahendamise nimel.

Kokkulepe esimeste suuremate kaitseplaanide kohta pärast külma sõda, mida NATO nimetas „regionaalseteks plaanideks”, tähendab suurt muutust Lääne sõjalisele liidule, kes ei näinud aastakümneid vajadust uute suuremahuliste kaitseplaanide koostamiseks, kuna arvati, et Nõukogude-järgne Venemaa ei kujuta enam eksistentsiaalset ohtu.