USA ja Saksamaa kutsuvad oma kodanikud ära Liibanonist, kuna Iisrael kaalub kättemaksu nädalavahetusel toimunud Hezbollah’ raketirünnakule, milles hukkus 12 last ja viis osapooled sõja künnisele.

Washington ja Suurbritannia hoiatasid pärast laupäevast rünnakut eskaleerumise eest, samas kui Iisrael teatas, et annab tugeva löögi Shia rühmituse vastu, mis on alates oktoobrist korraldanud piiriüleseid rünnakuid Põhja-Iisraeli vastu, vahendab Times.

Briti välisminister David Lammy ütles, et rääkis Liibanoni presidendiga ja tervitas tema üleskutset lahingud peatada. „Me mõlemad nõustusime, et konflikti laienemine piirkonnas ei ole kellegi huvides,” kirjutas ta sotsiaalmeedias.

Mitmed lennufirmad, sealhulgas Saksa lennufirma Lufthansa on tühistanud lennud Beiruti lennujaama, mida Iisrael ründas viimase sõja ajal Hezbollah’ga 2006. aastal.

USA konsulaarasjade büroo abivälisminister Rena Bitter kutsus Ameerika kodanikke sõja puhkemise korral võimalusel lahkuma.

„Kui kommertslennud pole saadaval, peaksid Liibanonis juba viibivad isikud olema valmis pikaks ajaks oma asukohas varjuma,” ütles ta USA Beirutis asuva saatkonna sotsiaalmeedia videosõnumis.

Saksamaa välisministeerium kutsus samuti oma kodanikke lahkuma, hoiatades, et sõjas võidakse rünnata Beiruti lennujaama, samas kui Küpros teatas, et on valmis abistama evakueerimisel.

Aasta 2006 sõja ajal, mis kestis üle kuu, olid riigid hädas oma kodanike evakueerimisega. Kanada evakueeris oma mereväe abil 15 000 inimest, sealhulgas ameeriklasi ja britte.

Arvatakse, et Iisrael ja Hezbollah soovivad vältida selle sõja kordumist, mis laastas Liibanoni, samal ajal kui Hezbollah lennutas Põhja-Iisraeli pihta rakette.

Ometi sunnib Iisraeli reageerima Hizbollah’ laupäevane rünnak, milles hukkus Golani kõrgendikul Majdal Shamsi külas jalgpalli mängides 12 last, pärast kümme kuud kestnud surmavate õhulöökide ja rakettide tulevahtust Hezbollah’ga.

Rünnaku ohvrid kuulusid druuside vähemusse, kes jäi Golani kõrgendikele pärast seda, kui Iisrael okupeeris territooriumi 1967. aastal sõja ajal Süüria, Egiptuse ja Jordaaniaga. Iisraeli peaministri Binyamin Netanyahu, kes esmaspäeval Majdal Shamsi linna rünnakupaika külastas, langes protestijate vilekoori alla, kus rahvas skandeeris „lahkuge, lahkuge”.

USA välisminister Antony Blinken rääkis täna esmaspäeval 29. juulil Iisraeli presidendi Isaac Herzogiga ja „rõhutas konflikti eskaleerumise ärahoidmise tähtsust ning arutas jõupingutusi diplomaatilise lahenduse leidmiseks, et võimaldada kodanikel mõlemal pool Iisraeli piiri ja Liibanonis koju tagasi pöörduma,” teatas välisministeerium.

Iisraeli ametnikud ütlesid, et kuigi nende sõjavägi annab vastulöögi, teeb see seda viisil, mis väldib suuremat sõda.

Üks ametnikest prognoosis, et reageerimine kestab mitu päeva. „Arvatakse, et reageerimine ei too kaasa kõikehõlmavat sõda … see ei oleks praegu meie huvides,” tsiteeris Reuters anonüümse ametniku sõnu.

Hezbollah’ peamine toetaja Iraan hoiatas Iisraeli Liibanoni ründamise eest ning selle äsja valitud president Masoud Pezeshkian ütles oma Prantsuse kolleegile Emmanuel Macronile, et see toob kaasa tõsised tagajärjed, teatas Iraani riigimeedia.

Laupäevane raketirünnak Iisraelis oli suurim ühe päeva jooksul hukkunud tsiviilelanike arvu poolest pärast Hamasi 7. oktoobri rünnakut, milles hukkus üle 1100 iisraellase. Hezbollah alustas rakettidega Iisraeli tulistamist Gazas asuva Palestiina rühmituse toetuseks, mis viis madala intensiivsusega konfliktini, mis on tühjendanud Põhja-Iisraeli ja Lõuna-Liibanoni linnad.

Hamasi juhitava tervishoiuministeeriumi andmetel olid Iisrael ja Hamas jõudnud lähedale relvarahu läbirääkimistele, et lõpetada kümme kuud kestnud sõda Gazas, milles hukkus peaaegu 40 000 palestiinlast.