Sel suvel on metsamarjade korjamisega lisaraha teenimise võimalus eriti hea. Välismaiste korjajate tulekuga on seotud ebakindlus, mis võib marjade hinda tõsta. Samas ennustatakse head metsamarjade saaki.
Marjatööstuse jaoks on probleemiks see, et paljud, kes marju müügiks koguvad, eelistavad müüa oma saaki otse eraostjatele, mitte tööstusele, vahendab Yle.
Yle on pannud veebi kalkulaatori, millega saab välja arvutada, kui palju võiks teenida müügiks mustikaid, pohli või murakaid korjates. Kalkulaatori puhul saab arvestada ka marjade eramüügi ja tööstusliku kokkuostu hinnavahega.
Ühenduse Arktiset aromit tegevjuht Birgitta Partanen hindab, et kui iga kolmas tööealine korjaks ühe ämbritäie marju, saaks tööstuse marjavajaduse rahuldatud ilma välismaiste korjajateta.
See ei pruugi praegu olla reaalne. Aga kui selleks on ühine tahe ja seda saaks hoolikalt korraldada, võib see õnnestuda, ütleb Partanen.
Marjatööstuse vajadus kõigub aastas 10–15 miljoni kilo marjade vahel.
Paljud soomlased eelistavad aga enda korjatud marju müüa eraostjatele, näiteks sotsiaalmeedia või teenuse Tori.fi kaudu. Põhjuseks on hinnatase, ütlevad marjasoos olnud naised Minna ja Juulia.
Otse öeldes maksavad ettevõtted nii halvasti, et tegelikult ei saa isegi bensiiniraha tagasi, ütleb Minna.
Marjafirmad maksid eelmisel, 2023. aastal keskmiselt 0,91 eurot mustikaliitri eest. Tänavu on Tori.fi keskmine mustika liitrihind 4,88 €/l.
Liiter mustikaid kaalub umbes 650 grammi, pohli umbes 600 grammi ja murakaid umbes 1000 grammi.
Vaatamata heale saagile ei tule murakas Minna ja Juulia sõnul kergelt. Heas murakasoos täitub väike pooleteisekilone ämber poole tunniga, hõredamas rabas aga kulub rohkem aega korjamisele ja ringi liikumisele.
Marjakohtade osas tuleb palju uurimistööd teha: Minna ja Juulia räägivad, et sõitsid metsateed risti-rästi läbi ja vajadusel uurisid ka binokliga, kas rabas on marju.
Soome loodusvarakeskuse Luke andmetel on tänavune mustika- ja pohlasaak suures osas Soomest suurepärane. Lõuna-Soomes püsib saak normaalsena, mujal on ilmastikuolud olnud soodsamad.
Mustikasaaki ei jõua ka palavus nõrgeneda ning pohl pole kuuma- ja põuatundlik mari, ütleb Luke spetsialist Rainer Peltola.
Pohlasaak on kohati isegi suurepärane Kanta-Hämes, Savos, Põhja-Karjalas, Kainuus ja Kirde-Soomes. Murakasaak on eeldatavasti keskmine, Lapimaal veidi kehvem.
Tai marjakorjajaid on tänavu Soome tulemas oluliselt vähem kui varasematel aastatel, mil Soome on saabunud 3000–4000 korjajat. Metsamarju koguvate ettevõtete seisukohalt on asjaga kiire.
Korjajad ei tohi enam Soome tulla pelgalt turistiviisaga. Nüüd peavad ettevõtjad korjajaga töösuhte sõlmima. Luba tuleb taotleda Soome migratsiooniametist.
Birgitta Partanen ühingust Arktiset aromit ry leiab, et tööstus peaks suurendama oma ostuvõrgustikku, et olla marjamüüjatele atraktiivsem ja parandada omavarustatust.
Eramüüjad ei pea ilmtingimata müügipunktidesse pikki vahemaid sõitma, vaid ostjad saavad marjadele järele tulla koduuksele, märgib ta.
Hindade osas on oluline ka märkida, et tööstuse kokkuostuhinda mõjutab rahvusvaheline turuhind.
Isegi kui tahad korjajale rohkem maksta, kuid kui mari edasi ei liigu, siis äri lihtsalt ei toimi, nendib Partanen.
