Pensionipõlves Eestisse elama asumine meelitab paljusid soomlasi. Siiski on mitu olulist punkti, mida tasuks arvestada ka siis, kui lahkumine mõttes tiksub. Nende abil saad muuta oma pensionipäevad veelgi mõnusamaks või säästa kasvõi tuhandeid eurosid.
Arvestada tasub vähemalt pensionide maksustamisega, üldise hinnataseme, eluasemekulude ja tervishoiuga, vahendab Ilta-Sanomat.
1.Erinevused pensioni maksmises
Eestis elades saad nautida Soomes teenitud tööpensioni täpselt samamoodi nagu Soomes.
Küll aga lõpetatakse rahvapensioni maksmine välismaal. Valitsuse eelnõu selles küsimuses on praegu kooskõlastusringil.
Planeeritud muudatuse elluviimisel lõpeb Kela makstava vanadus- ja töövõimetuspensioni maksmine Eestis 2025. aasta alguses. Rahvapensioni saajad peaksid vähemalt hoolega kaaluma, kas oleks parem variant Soome jääda.
Eestis elava inimese Soomest saadud pensionilt makstakse maksud üldjuhul Soome.
Kui Soomes tööpensioni teeninud soomlane kolib oma pensionipäevadeks Eestisse, maksustatakse tema tööpension Soomes. Pensioni maksustatakse astmeliselt nii, nagu elaks ta Soomes. Soome maksuseadusel pole ajalisi piiranguid, seega pole vahet, kui kaua inimene Eestis on elanud, ütleb Soome maksuameti juhtivinspektor Iisa Väänänen.
Erandiks on Eestis elavad inimesed, kes saavad Soomest vabatahtliku pensionikindlustuse alusel pensioni. Soomes saab selle pealt maksustada kuni 15 protsenti, kui saaja on Soome kodanik.
Kuigi pensioni Soomes täielikult ei maksustata, võidakse seda maksustada Eestis.
Väänänen lisab, et isegi kui pensioni Soomes ei maksustata, saab Soomes selle pealt ravikindlustuse tasu võtta. See on alla kahe protsendi pensionist. Seda tehakse siis, kui pensionäril on Soomes ravikindlustus või Soome vastutab EL-i määruse alusel Eestile ravikulude hüvitamise eest.
2.Soodsam elamine
Eestis meelitavad soomlasi muu hulgas odavad hinnad. Üldine hinnatase on endiselt taskukohane, kuid toidu hind on tõusnud peaaegu samale tasemele kui Soomes.
Eelmisel, 2023. aastal oli toiduainete hinnatase nii Eestis kui ka Soomes 9 protsenti üle EL-i keskmise. Sellest hoolimata on joogid nagu alkohol Eestis endiselt selgelt odavamad kui Soomes.
Eestis elav soome kirjanik Ville Hytönen räägib oma kogemusest, et toit võib olla veidi soodsam kui Soomes. See sõltub aga suuresti sellest, mida ja kust ostate.
Kõik, mis on Eesti toodang, on ikka väga taskukohane, sõnab ta.
Eestis on ka üldine hinnatase odavam. Ainult elekter võib mõnikord olla kallim kui Soomes.
Üürid on madalamad ja kommunaalmaksud taskukohasemad, sest Eestis ei ole tavaliselt mitte maja-, vaid korteriühistud. Iga korteriomanik kuulub ühistusse ja see kannab hoolt korteriühistu kohustuste eest, ütleb Hytönen.
Korteriühistu struktuur on palju soodsam kui Soome tüüpi majaühistul.
3.Eri elamisvõimalused
Hytöneni vanemad läksid kunagi Eestisse pensionile ja tema ise paar aastat hiljem. Soome Kirjanike Liidu esimees Hytönen käib praegu Soomes paar korda nädalas.
Algul ostis ta endale korteri Tallinnas Kalamaja ja Kopli elurajooni vahel.
Hytönen ütleb, et piirkond oli siis halva mainega, kuid hiljem see muutus ja hakkas täituma reklaamiagentuuride töötajatega. Korterite väärtus kahekordistus kuue aastaga.
Kui koroona neli aastat tagasi tuli, tekkis tal tunne, et võiks maale kolida.
Ühest väikesest mereäärsest tuletornikülast leidsin maja, mida olen neli aastat renoveerinud ja nüüd on see lõpuks valmis, sõnab ta.
Suurupi tuletorniküla asub Harjumaal, Tallinnast 25 kilomeetrit läänes.
Minu eluasemekulud on nüüd tõesti taskukohased, kus on päikesepaneelid ja õhk-vesi soojuspumba süsteemid, võib-olla 150 eurot kuus kõik kulud, sõnab ta.
Hytöneni hinnangul ei erine elukallidus kuigivõrd Soome omast, kui elad mõnes Tallinna mereäärses kvartalis, kui Helsingi võib-olla välja arvata. See-eest näiteks Tallinnast vähem kui kahetunnise autosõidu kaugusel asuvas rannalinnas Haapsalus on oluliselt soodsam. Samamoodi armas väikelinn on ka Viljandi.
Tallinnas saab praegu tagasihoidliku üürikorteri soodsaima hinnaga 200 eurot kuus. Uute üürikorterite ruutmeetrihinnad on 20 euro ringis. Näiteks Kalamajas on uue möbleeritud 49-ruutmeetrise korteri üür 950 eurot kuus.
Haapsalus seevastu leiab umbes 40-ruutmeetrise kahetoalise korteri, mille kuuüür on umbes 250 eurot.
Igaüks, kes kaalub korteri üürimist, peaks meeles pidama, et erinevalt Soomest maksab Eestis korteri kommunaalmaksed üürnik.
Ligi 80 000 euro eest on müügil ka palju korterelamute kahe- ja kolmetoalisi. Tüüpiline Haapsalu eramu maksab 250 000 euro ringis.
Tallinnas saab kahetoalise umbes 190 000 euroga. Vanalinna ihkajatele on 70-90 ruutmeetrised korterivariandid saadaval ligi 300 000 euro eest.
4.Soome kogukonnal on oma kohad
Eestisse kolib igal aastal sadu soomlasi. Statistikaameti andmetel elas 2021. aastal riigis 6130 soomlast, kuid tegelik arv on ilmselt suurem.
Eelmisel, 2023. aastal kolis Eestisse 542 soomlast. Tüüpiline kolija on tööealine. Kolis 75 pensioniealist, so 65-aastast või vanemat inimest.
Eesti populaarsus on langenud pärast tippaastat 2017, mil lõunanaabrite juurde asus elama 938 soomlast.
Hytönen ütleb, et Tartus on ülikooli tõttu palju noori, Pärnus aga pensionäre. Liivarandade ja spaade poolest tuntud Pärnus tegutseb Suomi-seura, mille liikmed on keskmiselt üle 70 aasta vanad.
Saaremaal ja Haapsalul on ka oma Soome klubid.
Suurem osa soomlasi elab Tallinnas ja selle ümbruses, Hytöneni hinnangul kuni 5000.
Tallinnas on soomekeelne raadiokanal. Kalamajas on hubane Baar Living Room @, kus käivad soomlased. Selle ümber on kasvanud soome kogukond, kes käib üsna palju läbi.
Hytönen räägib, et Kalamajas on isegi maja, kus peaaegu kõik elanikud on soomlased.
@ baari kõrval asub Wilma Schlizewski tätoveerimisstuudio. Või romupood, nagu ta seda ise nimetab, ja väike kohvik, mida Wilma peab. See on raudteejaama vastas, päikesepaistelistel päevadel on sela näha palju soomlasi.
Hytönen on kirjutanud seni avaldamata romaani eestisoome kogukonnast. Viljakas kirjanik on seda teemat käsitlenud ka oma kolmes esseekogumikus, millest Eesti on my mind käsitleb soomlaste Eestisse rännet.
Eestlaste nägemus soomlastest on Tallinnas muutunud.
Vana arusaam oli, et Soome turist tassib longerokaste ja tuigub kusagil vanalinnas. Kultuuriturismi on juurde tulnud. Iga kolmas-neljas Telliskivi piirkonna inimene on Soome kultuuriturist.
Muutunud on ka Eestisse sisserändajad.
1990ndatel aastatel sisserännanud põlvkonnas oli päris palju inimesi, kes millegi eest Soomest põgenesid: maksuamet, abikaasa, võlausaldajad. Veidi hämarat rahvast oli seal. 2000ndate aastate alguses hakkasid tulema tudengid ja pensionärid ning siis 2010ndatel aastatel insenerid, kui start-up’id hakkasid hoogu koguma ja palgad olid konkurentsivõimelised.
Kohale on tulnud ka mõned kunstnikud, ligi kümme kirjanikku, kujutavat kunstnikku, fotograafi ja Balti Filmikoolis õppinud soomlast, kellest paljud on jäänud Tallinna.
Hytönen arvab, et kunstnikke tõmbab Eestisse iha teatud tüüpi eraldatuse järele, aga ka teises riigis elamise eksootika.
Kuigi kultuur on kodumaaga väga sarnane, on erinevusi siiski palju. Olen siin elanud 11 aastat, aga ma pole eestlane, pean ennast eestisoomlaseks, sõnab ta.
Eestis hoiab kirjanikku ka tema pisipoeg, kelle ema elab kümne kilomeetri kaugusel.
Hytöneni sõnul on Eestis elamisel hädavajalik keeleoskus. Ta leiab, et soome kogukond on omavahel tihedalt seotud ja inimesed kogunevad teatud kohtadesse, sest nende keeleoskus ei ole piisav.
Mul kulus kaua aega, et õppida korralikult eesti keelt rääkima. Eestisse kolides tasub panustada keeleoskusesse, et saaksid paremini ühiskonda sulanduda, märgib ta.
Hytönen ütleb, et eesti keele õppimine polegi nii lihtne, kui sageli arvatakse. Vastupidi, see toob kaasa lisaprobleeme, kui peate sarnaselt keelelt teisele üle minema. Lisaks tähendavad mõned sõnad soome keeles hoopis muud, mis võib tekitada piinlikke olukordi.
5.Eakate tervishoid on peaaegu tasuta
Eestis toimib tervishoid hoopis teisiti kui Soomes. Kõik tervishoiuteenuste osutajad on sõltumatud operaatorid. Tervisekindlustuse asutus haigekassa ostab tervishoiuteenuseid ja hüvitab teenuseosutajate kulud.
Ravisüsteem põhineb ühisvastutusega ravikindlustusel, millega kindlustatutel on õigus ühesugusele tervishoiuteenusele. Iga elanik saab oma eraperearsti, kes teeb tervisekontrolli ning saadab järelravile ja operatsioonidele.
Perearsti visiit on patsiendile tasuta, haiglaravi ja operatsioonid maksavad viis eurot, haiglapäev 2,5 eurot.
Hytönen hindab Eesti tervishoiu taset suurepäraseks ning kiidab eelkõige ravile pääsemise kiirust.
Tervishoius on põhimõte kohe ravida ja see vähendab kulusid, kui haigused ei jõua edasi areneda.
Soome Kela maksab Eestis elavate Soome pensionäride eest ravikindlustust, töötajate eest maksab kindlustuse peamiselt tööandja.
Väike probleem on selles, et meie, FIE-d, peame selle ise kinni maksma ja see on üsna kallis, kolm tonni aastas, märgib ta.
Soome pensionärid seevastu ei maksa Eestis tervishoiu eest praktiliselt midagi.
Hytönen ütleb, et Eestis ravib perearst tavaliselt tervet perekonda, seega tunneb ta patsiendi olukorda hästi. Ta teab kogu haiguslugu muul viisil kui süsteeme vaadates.
Hytönen on oma perearsti ainuke klient ja arst on ka haigla juht.
Kui mu vanemad Eestisse kolisid, otsisid nad perearsti, kes oskaks soome keelt. Juhtus olema haigla direktor. Tal polnud teisi patsiente. Sama tahtsin ma kolides, kui ma veel eesti keelt ei osanud. Nüüd, kui mu vanemad on surnud, olen ma oma arsti ainus patsient.
