Selle kuu alguses sai USA kaitseminister Lloyd Austin  ebatavalise kõne: tema Vene kolleeg soovis temaga rääkida.

Pärast seda, kui Venemaa 2022. aasta veebruaris Ukrainasse tungis, oli Austin Venemaa kaitseministriga telefoni teel rääkinud vaid viis korda, peaaegu alati Pentagoni algatusel ja sageli püüdes vältida valearvestusi, mis võiksid konflikti eskaleerida, vahendab New York Times.

Tegelikult oli Austin pöördunud Venemaa uue kaitseministri Andrei Beloussovi poole vaid paar nädalat varem, 25. juunil, püüdes hoida „kommunikatsiooniliine avatuna”, teatas Pentagon. See oli esimene telefonikõne kahe mehe vahel pärast seda, kui majandusteadlane Beloussov vahetas maikuus välja Venemaa kauaaegse kaitseministri Sergei Šoigu.

Nüüd, 12. juulil helistas Beloussov, et edastada hoiatus, vastavalt kahele USA ametnikule ja veel ühele asjaga kursis olevale ametnikule: venelased avastasid käimasoleva Venemaa-vastase Ukraina varjatud operatsiooni, mis nende arvates toimus ameeriklaste teadmisel. Kas USA kaitseministeerium Pentagon oli teadlik sellest  ja selle võimest Moskva ja Washingtoni vahelisi pingeid õhutada? küsis Beloussov Austinilt.

Pentagoni ametnikud olid asja avalikuks tulekust üllatunud ega teadnud sellisest vandenõust, ütlesid kaks USA ametnikku, kes soovisid jääda anonüümseks, et rääkida konfidentsiaalsest telefonikõnest. Kuid mida iganes Beloussov avaldas, ütlesid kõik kolm ametnikku, et seda võeti piisavalt tõsiselt, et ameeriklased võtsid ukrainlastega ühendust ja ütlesid, et kui te mõtlete midagi sellist teha, siis ärge tehke seda.

Vaatamata Ukraina sügavale sõltuvusele USA-st sõjalise, luure- ja diplomaatilise toe osas, ei ole Ukraina ametnikud alati oma sõjaliste operatsioonide osas läbipaistvad oma Ameerika kolleegidega, eriti nende sõjaliste operatsioonide osas, mis on suunatud sihtmärkide vastu Venemaa tagalas. Need operatsioonid on valmistanud meelehärmi USA ametnikele, kes usuvad, et need ei ole märkimisväärselt parandanud Ukraina positsiooni lahinguväljal, kuid on riskinud Euroopa liitlaste võõrandumise ja sõja laiendamisega.

Viimase kahe aasta jooksul on USA-d ärritanud Ukraina operatsioonide hulka kuulunud löök Venemaa õhuväebaasi vastu Krimmi läänerannikul, veokiplahvatus, mis hävitas osa Kertši väina sillast, mis ühendab Venemaad Krimmiga, ja droonirünnakud sügaval Venemaa territooriumil.

Venemaa president Vladimir Putin nimetab selliseid rünnakuid sageli „terrorirünnakuteks” ja Kreml kasutab neid tõenditena, et toetada Putini võltsi väidet, et tema sissetung Ukrainasse on tegelikult kaitsesõda. Hoolimata Ameerika eitamistest rõhutavad Venemaa ametnikud avalikult, et sellised löögid ei saaks toimuda ilma USA nõusoleku ja toetuseta.

Kas väidetav Ukraina vandenõu sel kuul oli tõeline ja peatne, on endiselt ebaselge, nagu ka see, mis vormi see võis võtta. Pentagoni ja Valge Maja ametnike sõnul pole veel midagi juhtunud. Nad on keeldunud asja üksikasjalikult kirjeldamast, kuid rõhutasid vajadust vastaste vahelise dialoogi järele.

„Kõne ajal rõhutas minister sideliinide säilitamise olulisust Venemaa käimasolevas sõjas Ukraina vastu,” ütles Pentagoni pressiesindaja Sabrina Singh mõni tund pärast 12. juulil toimunud telefonikõnet ajakirjanikele.

Pentagoni ametnikud keeldusid ütlemast, kas Austin tõstatas selle küsimuse teisipäeval telefonikõnes oma Ukraina kolleegi Rustem Umeroviga.

Venemaa kaitseministeeriumi avaldus pärast 12. juuli kõnet kinnitas, et selle algatas Beloussov, lisades, et „arutati julgeolekuohtude ennetamise ja võimaliku eskaleerumise riski vähendamise küsimust”. Kuid avalduses ei mainitud Ukraina salamissiooni.

Ukraina ametiisikud keeldusid seda teemat kommenteerimast. Kreml keeldus samuti seda artiklit kommenteerimast ning Venemaa kaitseministeerium ei vastanud kommentaaritaotlusele.

Info kaitseministrite vahelise tundliku kõne telgitaguste kohta näitab, kui palju sagedamini on Ameerika ja Venemaa ametnike vahel eravestlusi kui avalikkusele avaldatuid. Ja kuidas USA ja Venemaa üritavad kulisside taga eskalatsiooniriske maandada.

Austin ja Beloussov „vahetasid arvamusi olukorra üle Ukraina ümber”, teatas Venemaa kaitseministeerium sama kõne kohta tehtud avalduses. Asutus lisas, et Beloussov „osutas olukorra edasise eskaleerumise ohule seoses jätkuva Ameerika relvade tarnimisega Ukraina relvajõududele”.

Kuid kaks vestlusega kursis olevat ametnikku ütlesid, et Austin hoiatas ka oma Vene kolleegi, et ta ei ähvardaks Ukrainas kasvavate pingete tõttu USA sõdureid Euroopas.

Umbes neli päeva hiljem tõstsid Ameerika kaitseametnikud Euroopa sõjaväebaaside turvahäire taset vastuseks Kremli ebamäärastele ähvardustele seoses Ukraina kaugmaarelvade kasutamisega Venemaa territooriumil.

Ameerika ametnikud ütlesid, et konkreetseid luureandmeid võimalike Venemaa rünnakute kohta Ameerika baasidele pole kogutud. Iga selline Venemaa rünnak, olgu see avalik või varjatud, oleks tema Ukraina sõjas oluline eskalatsioon.

Venemaa on suurendanud sabotaaži Euroopas, lootes häirida kaitsematerjalide voolu Ukrainasse. Seni ei ole nendes rünnakutes sihikule võetud ühtegi Ameerika baasi, kuid USA ametnike sõnul aitab häiretaseme tõstmine tagada, et sõjaväelased on valvel.

Siis olid kõned 21. oktoobril ja 23. oktoobril 2022 Austini ja Šoigu vahel – esimest taotlesid ameeriklased, teist venelased.

Pentagoni teise kõne kokkuvõttes seisis: „Sekretär Austin lükkas tagasi igasuguse ettekäände Venemaa eskaleerumiseks ja kinnitas jätkuva suhtluse väärtust Venemaa ebaseaduslikus ja põhjendamatus sõjas Ukraina vastu.”

Nädal hiljem teatas New York Times, et Venemaa kõrged sõjaväejuhid arutasid, millal ja kuidas võib Moskva mitmete Ameerika kõrgete ametnike sõnul Ukrainas taktikalist tuumarelva kasutada.

Uued luureandmed kerkisid päevavalgele, kui Moskva propageeris alusetut arusaama, et Ukraina kavatseb kasutada niinimetatud räpast pommi – tavalist radioaktiivse materjaliga täiendatud lõhkeainet.

Venemaa president Vladimir Putin ei osalenud kindralite vahel toimunud jutuajamistes, mis toimusid samal ajal Venemaa tuumaretoorika intensiivistamise ja lahinguvälja tagasilöökidega.

Kuid tõsiasi, et Venemaa kõrgemad sõjaväejuhid pidasid isegi arutelusid, tekitas Bideni administratsioonis ärevust, sest see näitas, kui pettunud nad olid oma ebaõnnestumiste pärast Ukrainas, ja andis mõista, et Putini varjatud ähvardused tuumarelva kasutamise kohta ei pruugi olla lihtsalt sõnad.

Kuigi edasise eskaleerumise oht püsis kõrge, ütlesid Bideni valitsuse ametnikud ja USA liitlased toona, et oktoobri lõpus toimunud telefonikõned Lääne ja Venemaa kolleegide vahel aitasid mõningaid tuumapingeid leevendada.

„Need üleskutsed on mõeldud halvimate tulemuste vältimiseks suhetes, mis võivad minna üle piiri,” ütles RAND Corporationi Venemaa analüütik Samuel Charap.