President Emmanuel Macron „võib pärast Prantsusmaal toimunud katastroofiliste valimiste teist vooru tagasi astuda”, hoiatasid tema kõrgemad nõunikud.

Mandri-Prantsusmaal algas täna hääletamine pöördeliste valimiste teises voorus, mis võib anda ajaloolise võidu Marine Le Peni paremäärmuslikule Rahvusrindele ja selle sissepoole vaatavale immigrantide-vastasele nägemusele või põhjustada parlamendi töö seiskumise ja poliitilise ummikseisu, vahendab Daily Mail.

Macron võttis parlamendi laialisaatmise ja valimiste väljakuulutamisega tohutu riski pärast seda, kui tema tsentristid 9. juunil toimunud Euroopa Parlamendi valimistel kaotasid.

Ennetähtaegsed valimised selles tuumarelvaga riigis mõjutavad sõda Ukrainas, ülemaailmset diplomaatiat ja Euroopa majanduslikku stabiilsust ning piiravad peaaegu kindlasti Macroni tegevust tema ülejäänud kolme presidendiaasta jooksul.

Üks tema endistest tippnõunikest, kes nimetas Macroni ettearvamatuks ja ebastabiilseks, väitis nüüd, et president võib pärast valimisi tagasi astuda, öeldes väljaandele Telegraph: „Ma tean seda meest – see pole ulme.”

Macron kirjutas kaks nädalat tagasi Prantsuse avalikkusele kirja, milles lubas, et „võite usaldada, et ma töötan teie presidendina kuni 2027. aasta maini”.

Kuid nüüd, mil tal ees seisab valitsemisperioodi kolm viimast aastat ilma selge häälteenamuseta, kahtlevad selles siseringi inimesed, viidates tema ebastabiilsele käitumisele, et ta ei pruugi ametiaega täis olla.

„Ühel päeval võib [Macron] anda teile otse näkku lubaduse ja järgmisel päeval teha täiesti vastupidist. Täiesti vastupidi,” ütles üks valitsuskabineti liige väljaandele Le Parisien. „Nii et kui ta ütleb: ma ei lahku kunagi, on mul kahtlusi.”

Teine hoiatas, et Macron on „võimeline kõigeks”, viidates sellele, kuidas president saatis parlamendi laiali pärast seda, kui „ta vandus meile, et ei tee Euroopa Parlamendi valimistest mingeid riiklikke järeldusi”.

Väidetavalt kiitles Macron pärast parlamendi laialisaatmist eraviisiliselt Prantsusmaa poliitilisele institutsioonile „granaadi viskamisega”.

„Ma ei tea, mis tema peas toimub. Ta on muutunud ettearvamatuks,” märkis üks ​​parlamendi liige.

Üks valitsuskabineti kõrge liige seadis isegi kahtluse alla, kas Macron on pärast seda, kui ta eelmisel nädalavahetusel sõbra sünnipäeva tähistamiseks šampanja avas, hoolimata valimiste esimese vooru „alandavatest” tulemustest, „kaotanud sideme reaalsusega”.

„Meie parlamendiliikmed pühitakse seadusandliku kaardi pealt maha ja ta rüüpab oma kaaslastega toosti. Mis on järgmine samm?” küsis siseringi inimene. „Ta astub tagasi, Le Pen valitakse presidendiks ja Elysée peoruumis korraldatakse tema lahkumise tähistamiseks suur ball?”

Le Pen kutsus Macroni tagasi astuma, kui tema partei saab valimistel suure kaotuse, väites, et „ainus väljapääs potentsiaalsest poliitilisest kriisist on presidendi tagasiastumine”.

Esimeses voorus 30. juunil saavutas Le Peni juhitav immigratsioonivastane rahvuslik Rahvusrinne (NR) läbi aegade suurima võidu.

Valimistele on registreerunud üle 49 miljoni inimese, mis määrab, milline partei kontrollib 577-liikmelist Rahvusassambleed, Prantsusmaa mõjukat parlamendi alamkoda ja kellest saab peaminister.

Kui Macroni nõrga tsentristliku enamuse toetus veelgi väheneb, on ta sunnitud jagama võimu parteidega, mis on vastu tema ärimeelsele ja Euroopa Liitu pooldavale poliitikale.

Pariisi valimisjaoskonna valijad olid väga teadlikud kaugeleulatuvatest tagajärgedest Prantsusmaale ja mujale.

Rassism ja antisemitism on valimiskampaaniat mõjutanud koos Venemaa küberkampaaniatega ning rohkem kui 50 kandidaati teatasid, et neid on rünnatud füüsiliselt, mis on Prantsusmaa jaoks väga ebatavaline.

Valitsus lähetab hääletuspäeval kohale 30 000 politseinikku.

Kõrgenenud pinged on tekkinud ajal, mil Prantsusmaa tähistab väga erilist suve: Pariis võõrustab erakordselt ambitsioonikaid olümpiamänge, jalgpallikoondis jõudis Euro 2024 meistrivõistlustel poolfinaali ja Tour de France kihutab mööda riiki koos olümpiatulega.

Prantsusmaa peaminister Gabriel Attal andis pühapäeva hommikul oma hääle Pariisi eeslinnas Vanves.

Macron hääletas hiljem mereäärses Le Touquet’ linnas.

Le Pen ei hääleta, sest tema ringkond Põhja-Prantsusmaal ei korralda teist vooru pärast seda, kui ta eelmisel nädalal võitis mandaadi.

Üle Prantsusmaa kindlustas esimeses voorus koha parlamendis veel 76 kandidaati, sealhulgas 39 tema NR-st ja 32 vasakpoolsest liidust Uus Rahvarinne.

Esimeses voorus said omale koha kaks kandidaati Macroni tsentristide nimekirjast.

Valimised lõppevad Mandri-Prantsusmaal ja Korsika saarel täna pühapäeval kell 20. Esialgseid lävepakuküsitluste prognoose on oodata pühapäeva õhtul, varajasi ametlikke tulemusi oodatakse pühapäeva hilisõhtul ja esmaspäeva varahommikul.

Laupäeval hääletasid Ameerikas ja Prantsusmaa ülemereterritooriumidel Saint-Pierre-et-Miquelonis, Saint-Barthelemy’s, Saint-Martinis’is, Guadeloupe’is, Martinique’is, Guajaanas ja Prantsuse Polüneesias elavad valijad.

Valimised võivad Prantsusmaal võimule tuua esimese paremäärmusliku valitsuse pärast natside okupatsiooni Teises maailmasõjas, kui NR saavutab absoluutse enamuse ja selle 28-aastane juht Jordan Bardella saab peaministriks.

Eelmisel nädalal toimunud esimeses hääletusvoorus tõusis esikohale Rahvusrinne, millele järgnesid vasaktsentrist, äärmusvasakpoolsetest ja rohelistest koosnev koalitsioon ning Macroni tsentristlik liit.