Kauaoodatud hävitajad F-16 peaksid Ukrainas lendama juba mõne nädala jooksul, kuid Ukraina ja Lääne ametnikud hoiatavad nüüd, et lennukid, mida Kiievis peeti kunagi mängu muutjaks, ei avalda tõenäoliselt kohest mõju lahinguväljale, kus Venemaa aeglaselt edasi liigub.

Lennukeid on lihtsalt liiga vähe ja Vene õhutõrjet liiga palju, mis suudab neid alla tulistada. See tähendab, et esimesed F-16-d aitavad tõenäoliselt parandada Ukraina õhutõrjet – tulistada alla õhusihtmärke nagu raketid, droonid ja lennukid –, selle asemel, et rünnata Vene pealetungivaid maavägesid ja muid sõjalisi vahendeid rinde lähedal, vahendab Washington Post.

Ametnikud on öelnud, et lennukid ei lenda vähemalt esialgu tõenäoliselt rindele liiga lähedale, mis tähendab, et pole selge, kas nad suudavad isegi takistada ründavaid vaenlase lennukeid Venemaa õhuruumist Ukrainasse sisenemast.

Belgia, Taani, Holland ja Norra on lubanud anda Ukrainale 80 lennukit F-16, kuid enamik neist ei jõua kohale mitmete aastate jooksul. USA, kes otsustas eelmisel suvel lõpetada vastuseisu NATO liitlaste lennukite üleandmise Ukrainale, ei ole andnud ega lubanud ühtegi lennukit.

Ametnikud keeldusid täpselt ütlemast, mitu lennukit Kiiev sel aastal saab, kuid see ei ole rohkem kui üks eskadrill (umbes 20 lennukit) ja sel suvel pidid koolituse läbima vaid kuus pilooti, ​​kuna programmis on vähe kohti ja seda vaevavad viivitused.

USA-s toodetud lennukite eeldatav piiratud roll toob esile süveneva lõhe Kiievi ja selle läänepoolsete toetajate vahel. USA ametnikud olid pikka aega väitnud, et tõenäoliselt ei anna F-16 Ukrainale otsustavat eelist Venemaa tugeva õhutõrje tõttu. Ukraina ametnikud vastavad aga tuttava refrääniga: lennukeid F-16, nagu ka teisi materjale on Lääs tarninud liiga vähe, liiga hilja.

President Volodõmõr Zelenski ütles, et Ukraina vajab Venemaa tohutute õhujõudude vastu võitlemiseks enam kui 100 lennukit F-16 ja nimetas Ukrainale antavate lennukite kogust ebapiisavaks.

„Otsus F-16 kohta on strateegiline,” ütles ta sel kuul. „Arv ei ole veel strateegiline.”

Mõned analüütikud on isegi skeptilisemad kui Zelenski. Mõttekoja Center for a New American Security analüütik Becca Wasser ütles, et F-16-d võivad olla tõhusad psühholoogilise ja moraalse tõukejõuna ukrainlastele ning pakkuda hirmu Venemaa sõduritele – osaliselt seetõttu, et lahinguvälja tingimused on muutunud alates eelmisest aastast, mil teatati lennukite saatmise otsusest.

„Oleme näinud seda üsna rutiinset mustrit, kui rääkida Lääne sõjavarustusest Ukrainale,” ütles ta. „Nende järele oleks olnud kohene vajadus. Sageli on vahetu operatiivvajadus nende tarnimise ajaks kadunud, kuna lahinguväljal kohanetakse kiiresti uute oludega.”

Kuid need võivad täita ka kiireloomulisi vajadusi, ütles Wasser, kuna neil on kaks rolli – tulistada alla vaenlase lennukeid ja tabada maapealseid sihtmärke.

Seni pole Ukrainale hävitajaid andnud lääneriigid avaldanud mingeid piiranguid nende kasutamisele. Muudel juhtudel on Ukrainal piiratud Lääne relvade kasutamiset Venemaa sihtmärkide ründamiseks. Ametnike sõnul on Washington piiranud Kiievi tulistamist vähem kui 100 kilomeetri kaugusel piirist. Piirangute küsimus võib olla vaieldav, sest F-16-d peaksid esialgu lendama rindest eemal, ütlesid ametnikud.

Ukraina kaitseametnik, kes nagu ka teised selles loos rääkis tundliku julgeolekuküsimuse arutamiseks anonüümselt ütles, et kümneid piloote kaaluti F-16 koolitusele. Kuid piiratud instruktorite arv ja väljaõppevõimalused on sundinud Ukrainat saatma korraga ühe pilootide ja inseneripersonali rühma, ütles ametnik.

Lennukiga lendamisele eelneb neli kuud inglise keele tunde Suurbritannias võtmeterminoloogia õppimiseks, mis teeb sellest aasta pikkuse protsessi isegi kogenud pilootidele.

Samuti ei saa Ukraina endale lubada liiga paljudest kogenud pilootidest nii pikaks ajaks loobumist, sest neid on vaja lahingutegevuseks, ütles kaitseametnik.

„Peamine piirang … on lennukite arv ja koolituse aeg,” ütles teine ​​Ukraina ametnik. „Kui Venemaal on 300 hävitajat ja teil palju vähem, ei saa te korralikult tegutseda.”

„Me ei kasuta neid liiga lähedal venelastele” õhutõrjeohu tõttu, ütles ametnik ja lisas, et Ukrainal puudub ka tehniline varustus ja hooldusinseneride lisakoolitus.

Tavaolukorras kannavad lennukid F-16 mitmesuguseid relvi, mis võimaldavad neil sihtida vaenlase lennukeid ja tabada vaenlase positsioone maapinnal.

Kuid Ukraina ülemjuhataja kindral Oleksandr Sõrski ütles hiljutises intervjuus väljaandele Guardian, et F-16 lendavad rindejoonest vähemalt 40 kilomeetri kaugusel. Tõenäoliselt ei kasuta Ukraina seetõttu hävitajaid Venemaal asuvate objektide ründamiseks.

Ukraina kaitseametnik ütles, et Kiievi lennukid F-16 kannavad keskmise ulatusega õhk-õhk raketti AIM-120 – see on laiem laskemoona klass, mida kasutavad ka lääneriikide NASAMS-i maapealsed õhutõrjesüsteemid.

Ametniku sõnul on ühe raketivariandi laskeulatus umbes 150 kilomeetrit, mis on pikem kui mitmel teisel Ukraina lennukilt lastaval laskemoonal.

Kuid ametnik ütles, et Ukrainal on liiga vähe rakette AIM-120 ja ta peab neid lennukite F-16 ja NASAMSi vahel jagama.

F-16 kaitsmine Ukrainas on samuti väljakutse, kuna lennuväljad asuvad kõik Venemaa rakettide ulatuses. Moskva tabas hiljuti mitut lennuradadel olnud Ukraina lennukit.

Ukraina kaitseametnik ütles, et Kiievil „ei ole võimalik” ehitada kaetud betoonangaare, et õhusõidukeid sõja ajal täielikult kaitsta. Selle asemel kasutab Ukraina maskeerimistehnikaid ja pargib lennuväljadele mudellennukeid peibutusvahendina.

Ukraina kõrge sõjaväeametnik ütles, et Venemaa valmistub Ukraina F-16 vastuvõtmiseks. Möödunud aasta lõpus tulistas Venemaa okupeeritud Krimmis asuvas Džankojes õhutõrjesüsteemist S-400 välja mitu näidislõhkepeadega rakette, ütles ametnik.

Raketid jõudsid rohkem kui 300 kilomeetri kaugusel asuvasse Ukraina linna Krementšuki, ütles ametnik ja lisas, et kahtlustab, et Moskva katsetab süsteemi S-400 laskeulatust, et lennukeid alla tulistada.

Ukraina ametnikud ja õhuväelased on pikka aega kurtnud oma olemasolevat, vananenud lennukiparki MiG-29, Su-27 ja Su-24, mille radari ulatus sihtmärgi tuvastamiseks on väiksem – umbes 40 kilomeetrit – kui Venemaa samade lennukite uuematel mudelitel. F-16 radar suudab märgata sihtmärke umbes 200 kilomeetri kaugusel, muutes need ohutumaks, sest piloodid ei pea jõudma vaenlase lennukitele nii lähedale, et neid tulistada.

Kuigi F-16 pakub edu võrreldes Ukraina olemasolevate lennukitega, on see siiski vanema põlvkonna hävitaja võrreldes Venemaa uuemate ja keerukamate lennukitega. Ukraina sõjaväeluure direktoraat teatas varem, et Moskvas on rohkem kui 200 hävitajat, edestades Ukraina lennukiparki.

Kuna Ukraina õhutõrje on viimastel kuudel nõrgenenud, eriti rinde lähedal, on venelased oma õhujõudu rakendanud riskantsematel lahinguülesannetel. Üks hävitavamaid relvi, mida Venemaa kasutab, juhitavaid liugpomme on Ukraina vägedel peaaegu võimatu pärast käivitamist alla tulistada, ütlesid ametnikud. Ainus lahendus on sihtida lennukeid või nende baase.

Kuid ametnikud ütlesid, et F-16 oht võib hirmutada mõnesid Vene lennukeid liiga lähedale tulemast ja pommide välja laskmist.

Ukraina on taotlenud hävitajaid Venemaa sissetungi algusest peale, kuid USA oli esialgu sellele ideele vastu. 2023. aasta mais muutis Bideni valitsus suure surve all kurssi.

Toona lootsid Ukraina ametnikud lennukid kiiresti kätte saada, potentsiaalselt õigel ajal nende 2023. aasta vasturünnakuks, kuid peagi sai selgeks, et ajakava oli sellest kaugel.

Hollandi ja Taani eestvedamisel osalesid koolituse koordineerimisel Euroopa riigid. Hiljutisel NATO tippkohtumisel tegid USA, Holland ja Taani avalduse, milles kinnitasid, et „Ukraina lendab sel suvel lennukitega F-16.”

Plaani kaitsjad ütlevad, et see aitab võrdsustada olukorda Venemaaga, kes on Ukrainas edasiliikumiseks kasutanud lähiõhutoetust.

Kui saate „tegelikult otsest toetust kutsuda, annab see teile märkimisväärse eelise ja võime tegelikult lahingujoont, lahingurinnet edasi liigutada”, ütles anonüümseks jääda soovinud NATO ametnik, et arutada lahinguvälja hinnanguid. „Seega annab hävitajate saabumine Ukrainale kindlasti rohkem võimeid.”

Kuid üldise mõju osas on kahtlusi. Eriti ei tundunud USA kunagi entusiastlik, väites esmalt, et on teised prioriteedid ja viimasel ajal ei jätku piisavalt piloote ja tuge lennukite tõhusaks kasutamiseks.

„Väljaõpe on jäänud on üsna napiks,” ütles eelmisel kuul USA kaitseministeeriumi kõrge ametnik, kes soovis jääda ajakirjandusele anonüümseks.

Endine F-16 piloot Michelle „Mace” Curran ütles, et lennuk on Ukraina olemasolevate nõukogudeaegsete mudelitega võrreldes edasiminek. Selle andurid ja raketid suudavad jälgida ja tulistada sihtmärke, mida piloodid oma silmaga ei näe, võimaldades neil vaenlase tuld vältida.

Üks väljakutse Ukraina jaoks on F-16 keerukus, ütles Curran, kuna lennuk nõuab põhjalikku hooldusrežiimi, mis hõlmab spetsialiste, kes keskenduvad mootoritele, kütusele ja avioonikale.

Curran määrati kunagi Thunderbirdsi näidismeeskonda, mis kasutab oma etendustel kaheksat lennukit. Umbes 90 nende 130-liikmelisest meeskonnast on hooldusmeeskond, ütles Curran, rõhutades hoolduse vajalikkust.

„Ma arvan, et inimesed ootavad seda kulminatsioonihetke, mil lennukid saabuvad ja kõik muutub, aga see lihtsalt ei tööta nii,” ütles Curran. „Need on keerulised. Neid on keeruline toetada ja kasutada. See on põnev, kuid tulemuste nägemiseks peame olema veidi kannatlikumad.”

On võimalus, et F-16 järgivad USA tarnitud Abramsi tankide teed, ütles kaitseanalüütik Wasser. Piiratud arv tanke saabus pärast tingimuste muutumist ja neil oli küsitav mõju eelmise aasta vasturünnakule. Siiski on võimalik, et lennukid F-16 lahendavad Ukraina vajaduse parema õhutõrje järele, ütles ta.

Lennukeid on mõttekas kasutada tagasihoidlikult, ütles Wasser. „Kui teil on see suurepärane võimalus, kas kavatsete seda kohe kasutada, teades, et on suurem oht ​​selle kahjustamiseks?” ütles ta. „Või kavatsete seda kinni hoida ja kasutada, kui sellel on laiem strateegiline väärtus?”