Iga neljas 61–64-aastane töötu saab lisaks töötushüvitisele lisaks osalist ennetähtaegset vanaduspensioni ehk ove-pensioni. See ei vähenda töötutoetust.
Ennetähtaegset pensionile jäämist on juba varem doteeritud, sissetulekupõhise töötushüvitise kestust on lühendatud ja valitsus valmistub töötoetust veerandi võrra kärpima. Käimas on ka pensionireform, mis tekitab kartusi pensionide vähenemise ees, vahendab Yle.
Pensionieale lähenevad töötud pole jäänud käed rüpes ootama omaenda rahakoti edasist tühjenemist.
Suur osa neist on saanud töötushüvitisele lisa, taotledes osalist ennetähtaegset vanaduspensioni ehk ove-pensioni. Seda saavad nii töötud kui ka hõivatud, kes on sündinud 1963. aastal või varem ja on saanud 61-aastaseks.
Ove-pension pakub ühte võimalust kiireks lisaraha saamiseks, nendib pensionikindlustuskeskuse arendusjuht Jari Kannisto.
Tööle saamine on inimestel kõrgemas eas keeruline.
Osalise ennetähtaegse pensionile jäämise populaarsus on mõne aastaga töötute seas kasvanud.
Eelmise, 2023. aasta lõpus oli neid juba 8200 ehk 25 protsenti kõigist 61–64-aastastest töötutest.
Peaaegu pooled pikaajalistest töötutest, kes on olnud töötud üle aasta, on ove-pensioni saajad. Suurem osa ove-pensioni taotlenud töötutest on mehed. Samuti on enamus üle 61-aastastest töötutest mehed.
Kannisto hinnangul on suurenenud soov ennetähtaegselt pensionile jääda reaktsioon kasvavale tööpuudusele ja paljudele kogetud rahalisele kitsikusele. Paljud näevad ette valitsuse ette valmistatud pensionikärbet.
Ove-pensioni taotlejaid on tänavu olnud kaks korda rohkem kui näiteks eelmisel või üle-eelmisel aastal. Kõik see kokku ja majanduslik olukord laiemalt mõjutab kindlasti seda, et inimesed veel innukamalt ove-pensioni taotlevad, märgib Kannisto.
Kannisto hinnangul võib ove-pensioni saamise soovi suurendada ka ettevalmistatav pensionireform.
Veel pole teada, mis tuleb ja kas ove-pensionis on muudatusi. Inimesed võivad praegu siiski ove-pensioni võtta, et olla kindel, et poliitikud ei jõuaks seda neilt ära võtta, hindab Kannisto.
Reformi ettevalmistav töörühm kavatseb oma ettepaneku esitada järgmise, 2025. aasta jaanuari lõpus.
Paljude sissetulekupõhist töötushüvitist saanud inimeste sissetulek väheneb 300–500-päevase perioodi täitumisel kergesti kaks korda ja langeb tavalise töötutoetuse tasemele.
Töötushüvitist eest maksti eelmisel, 2023. aastal keskmiselt 1700 eurot kuus. Kela makstav töötutoetus on 800 eurot kuus.
Ove-pension täidab osavalt töötushüvitise lõppemisega tekkiva sissetulekuaugu ja see isegi suurendab töötutoetuse saajate sissetulekut.
Maksustamine soosib ove-pensioni saava töötajat, kuid töötu ove-pensioni saaja ei saa vastavat maksusoodustust.
Keskmise sissetulekuga palgasaaja maksumäär võib alaneda kuni 5–6 protsendipunkti, kui ta vähendab oma tööd ja hüvitab saamata jäänud töötasu osalise vanaduspensioniga, selgub pensionikindlustusameti arvutusest.
Sel juhul on tema maksumäär madalam kui sama kogutulu puhul, kui kogu tulu oleks palgatulu või lihtsalt pensionitulu.
Maksusääst on mitu tuhat aastas.
Maksustamine väheneb, sest palgasaaja saab maha nii töötasu kui ka pensioni maksusoodustuse. Sellega seoses määratakse maksumäär madalamale tasemele, selgitab Kannisto.
Seevastu ove-pensioni saav töötu ei saa vastavat maksusoodustust.
Ove-pensioni vanuse alampiir on seni olnud 61 eluaastat, kuid järgmisel aastal tõuseb see 62 eluaastani. Osalise vanaduspensioni nautimine vähendab lõplikku pensioni, tavaliselt umbes saja euro võrra kuus.
Ove-pensioni võttis eelmisel aastal umbes 21 000 inimest. Tänavu võib see arv veel kasvada, kuna avalduste arv kasvas jaanuaris-mais ligi kahekordseks võrreldes eelmise kolme aastaga. Ove-pensioni taotlejaid on tänavu jaanuarist maini olnud ligi 12 500.
Ove-pensionäre on praegu kokku veidi alla 60 000.
