Euroopa Komisjon esitas täna Euroopa Liidu nõukogule soovituse alustada ühinemisläbirääkimisi Bosnia ja Hertsegoviinaga. Pärast ELi kandidaatriigi staatuse saamist 2022. aasta detsembris on riigi poliitiline juhtkond läbi viinud olulisi strateegilisi reforme Võttes arvesse kõiki alates 2022. aastast saavutatud tulemusi, leiab komisjon, et Bosnia ja Hertsegoviina on saavutanud vajaliku vastavuse ELi liikmesuse kriteeriumidele.
Bosnia ja Hertsegoviina on näidanud üles kindlat tahet liikuda edasi pikaajaliste reformidega ning teinud märkimisväärseid edusamme, et täiustada kohtu- ja prokuratuurisüsteemi, tõhustada võitlust korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastu ning parandada rändehaldust. Riik on saavutanud täieliku kooskõla ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, mis on praegusel geopoliitilise ebastabiilsuse ajal oluline positiivne samm.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen: „Alates kandidaatriigi staatuse saamisest on Bosnia ja Hertsegoviina teinud muljetavaldavaid edusamme. Vaid veidi rohkem kui aastaga on saavutatud rohkem kui eelnenud kümne aasta jooksul kokku. Loomulikult on ühinemiseks vaja veel palju tööd teha, kuid Bosnia ja Hertsegoviina on näidanud, et suudab täita liikmesuse kriteeriumid ja kodanike soovi kuuluda ELi riikide perre. Just sellepärast soovitame nõukogul alustada Bosnia ja Hertsegoviinaga ühinemisläbirääkimisi ning pärast seda, kui riik on täitnud komisjoni aruandes märgitud tingimused, võtta vastu ka läbirääkimisraamistik. Anname nõukogule jooksvalt aru Bosnia ja Hertsegoviina edusammudest nende tingimuste täitmisel. Bosnia ja Hertsegoviina tulevik on Euroopa Liidus.”
Samuti esitas komisjon täna nõukogule ettepanekud Ukrainat ja Moldovat käsitlevate läbirääkimisraamistike eelnõude kohta. Euroopa Ülemkogu tegi 2023. aasta detsembris otsuse alustada mõlema riigiga ühinemisläbirääkimisi ning komisjon peab esitama nõukogule suulise aruande edusammude kohta, mida mõlemad riigid on teinud komisjoni 8. novembri laienemisaruandes esitatud soovituse täitmisel.
Läbirääkimisraamistikes kehtestatakse suunised ja põhimõtted iga kandidaatriigiga peetavateks ühinemisläbirääkimisteks. Euroopa Komisjoni koostatud raamistike kavandid jagunevad kolmeks osaks: 1) ühinemisläbirääkimiste põhimõtted, 2) läbirääkimiste sisu ja 3) läbirääkimismenetlus. Läbirääkimiste tulemusel peavad Ukraina ja Moldova vastu võtma ELi õigustiku ning tagama selle täieliku rakendamise ja täitmise. Läbirääkimisraamistike eelnõud tuginevad varasemate laienemiste ja ühinemisläbirääkimiste käigus saadud kogemustele.
Järgmise sammuna arutab raamistike teksti nõukogu. Kui nõukogu on läbirääkimisraamistiku vastu võtnud, esitab eesistujariik ELi kokkulepitud ühise seisukoha iga riigiga peetaval esimesel valitsustevahelisel konverentsil, mis tähistab ühinemisläbirääkimiste ametlikku algust. Selle protsessi käigus läbirääkimisraamistikud ka avalikustatakse.
Lisateave
Täismahus pressiteade koos taustainfoga