Uued leiud Saksamaalt paljastavad: kaasaja inimene oli Kesk-Euroopas arvatust palju varem, juba 47 500 aastat tagasi

eestinen

Uued leiud Saksamaa keskosast Ranise linnast Ilsenhöhle koopast näitavad, et kaasaja inimene liikus Kesk-Euroopas arvatust palju varem, ligi 47 500 aastat tagasi.

See leid muudab senist arusaama jääaegsest Euroopast, mis arvati olevat olnud asustatud neandertali inimeste poolt.

Teadlased teatasid kolmapäeval, et tuvastasid Saksamaalt Ranise linnast leitud kolmeteistkümne inimskeleti jäänuste päritolu. Luud leiti keskaegse lossi alt Ilsenhöhle koopast. Säilmed kuulusid 47 500 aastat tagasi koopas elanud rühmale Homo sapiens.

Ulatuslikku uuringut juhtis Max Plancki Instituudi teadlaste rühm. Tulemused avaldati kolmapäeval teadusajakirjas Nature kolmes ulatuslikus artiklis. Uuringut on laialdaselt kajastanud muu hulgas uudisteagentuur Reuters.

Säilmed kinnitati hästi säilinud DNA proovide põhjal kui kaasaja inimese luud ning ajalist määramist kinnitas raadiosüsiniku dateering.

Avastuse teeb murranguliseks see, et varem Kesk- ja Loode-Euroopast leitud Homo sapiens’i vanimad säilmed olid umbes 40 000 aastat vanad.

Avastuse teeb eriti põnevaks see, et sel perioodil arvati, et selles piirkonnas elasid ainult neandertallased.

Kaasaegne inimene ehk Homo sapiens arenes Aafrikas välja enam kui 300 000 aastat tagasi. Hiljem levis see liik üle maailma, kohtudes teiste inimpopulatsioonidega, näiteks neandertallastega.

Teadaolevalt arenesid neandertallased Euroopas välja umbes 500 000–200 000 aastat tagasi. Nad surid välja umbes 40 000 aastat tagasi.

Kadumise põhjus pole kindlalt teada ega ka see, millist rolli mängis selles tänapäeva inimese levik samadesse piirkondadesse. Siiski on teada, et neandertallased on vähemalt mingil määral segunenud Euroopasse saabunud tänapäeva inimestega ja mitte-Aafrika tänapäeva inimestel on 1–4 protsenti neandertallaste geenidest.

Siiani ei ole fossiilide põhjal piisavalt tuvastatud väljasuremise peamist põhjust. Uus avastus paljastab aga eriti huvitavat teavet inimliikide omavaheliste seoste kohta, mis võib aidata mõistatust lahendada.

Kesk-Euroopa oli 47 500 aastat tagasi külm koht. Jääaeg oli siis kõige sügavam ja Kesk-Saksamaa kliima oli võrreldav Põhjamaade või Siberi praeguse kliimaga. Rasked tingimused rõhutavad soojast kliimast saabunud Homo sapiensi võimet muutustega kohaneda.

Vaja oli oskusi uues keskkonnas toimetulekuks. Inimesed polnud Ilsenhöhle koopa ainsad asukad, vaid seal viibisid aeg-ajalt ka hüäänid ja koopakarud.

Lisaks kiskjate tõrjumisele ja külma üle elamisele oli toit jääajal Kesk-Euroopas ellujäämise eelduseks. Teised koopas tehtud luuleiud näitavad, et selle Homo sapiens’i asukad keskendusid suurulukitele. Lisaks inimluudele leidsid teadlased põhjapõtrade, hobuste, piisonite ja villase ninasarviku luutükke.

Toit oli sama, mis neandertallastest sugulasliikidel, mis võis põhjustada konflikte.

Huvitav on see, et nii varajaste Homo sapiens’i kui ka hiliste neandertallaste toitumine keskendus suurulukitele, mis võis kaasa tuua konkurentsiolukorra, rääkis Kenti ülikooli zooarheoloog Geoff Smith, kes juhtis uurimistöö üht haru.

Lisaks luudele leiti Ilsenhöhle koopast ka kiviesemeid, mis näib olevat lahendanud veel ühe pika teadusliku vaidluse. Arheoloogid avastasid nn kahepoolse lehe kujulised kiviterad, mida kasutati odaotstena.

Viimistletud odaotste leidmine koopast ilma tõenditeta seal elavate neandertallaste kohta viitab sellele, et need valmistas tõepoolest Homo sapiens, mitte neandertallased, nagu mõned teadlased on varem arvanud. See võib omakorda olla märk Homo sapiensi suuremast intelligentsusest võrreldes sugulashõimudega.

Sarnaseid terasid on leitud Poolast, Tšehhist, Saksamaalt ja Belgiast kuni Briti saarteni välja. Nüüd võime eeldada, et nad esindavad Homo sapiens’i varajast esinemist kogu selles põhjapiirkonnas [Alpide kohal], ütles Smith.

Kuigi Ilsenhöhle koobas annab teadlastele palju uut teavet ja järeldusi, pole kõige olulisem siiani selge. Mis oli otsustav tegur, mis võimaldas tänapäeva inimestel ellu jääda, kuid neandertallastel mitte? Kas neandertallased hukkusid liigina moodsate inimestega sulandumise, kaasaja inimese viha, haiguste või nõrga kliimamuutustega kohanemisvõime tõttu?

Nüüd kavatsevad teadlased minna tagasi sama ajastu arheoloogiliste väljakaevamiste paikadesse Kesk-Euroopas, et välja selgitada Homo sapiens’i esinemine neis.

Peame leidma rohkem andmepunkte, et täielikult mõista kliima rolle ja mõjusid ning Homo sapiensi rühmade saabumise seost neandertallaste väljasuremisega Euroopas, ütles Smith Kenti ülikoolist.

Nii et kusagil Euroopa koopas võib peituda vastus suurele küsimusele. Seda ei pea enam välja kaevama.

Kommentaarid
(Külastatud 1,270 korda, 1 külastust täna)