Lääs peab püüdma edastada venelastele teavet nende endi kaotuste kohta, ütleb endine USA Euroopa vägede ülem erukindral Ben Hodges intervjuus Soome väljaandele Helsingin Sanomat.

See oleks hädavajalik eelkõige 2024. aasta alguses, sest Hodgesi sõnul püüab Venemaa igati vältida mobilisatsiooni enne presidendivalimisi. Valimised toimuvad märtsi keskel.

„Isegi Venemaal hakkavad inimesed sellest suurte kaotustega sõjast väsitama,” ütleb Hodges.

Tema sõnul on Kreml praegu mures inimeste reaktsioonide pärast. Moskvas ja Peterburis on aastavahetusel olnud tugevaid külmakraade ning erakordne külm levib aasta alguses suurele osale riigist.

„Oleks jube olla sel talvel Ukrainas kaevikus Vene sõdur,” sõnab ta.

Samuti soovib Hodges, et Lääs sulgeks sanktsioonide augud, et Venemaa kaitsetööstus saaks alla surutud. Venemaa nafta ja gaasi import lääneriikidesse tuleks täielikult lõpetada.

Hodges peab ebaõiglaseks Ukraina kritiseerimist halva sõjapidamise pärast.

„Me pole neile andnud tööriistu, mida me ise kasutaksime, kui peaksime läbima miiniväljad ja muud takistused,” märgib ta.

Siiski toob ta esile kaks väljakutset, mida Ukraina peaks lahendama: mobilisatsioon ja oma kaitsetööstuse käimalükkamine.

Hodges peab kahetsusväärseks, et Ukraina toetuspakett on USA Kongressis toppama jäänud, kuid usub, et pakett läheb lõpuks pärast uut aastat läbi, kui vabariiklased on saanud, mida tahavad.

Tema sõnul on tegemist USA sisepoliitikaga, mis on valimistel alati olulisem kui välispoliitika. Valijate jaoks on USA lõunapiiri kaitse suur asi ja vabariiklased tahavad sellest maksimumi võtta.

„Kongressi enamus, sealhulgas vabariiklased toetavad Ukrainat ja enamik ameeriklasi toetab Ukrainat,” lisab ta.

Hodgesi sõnul peaks president Joe Biden selgitama ameeriklastele Ukraina toetuse tähtsust, et nad mõistaksid, kuidas see USA-le endale kasulik on.

„See ei ole heategevus, vaid toob kasu meie enda julgeolekule. Kui Ukraina ebaõnnestub ja Venemaa jätkab NATO riigi ründamist, kaasatakse USA väed,” sõnab ta.

See puudutab ka majandust, energia ja toidu hinda. Hiina jälgib olukorda, et näha, kas USA-l ja tema liitlastel on tahet, tööstuslikku ja sõjalist võimekust Venemaa peatamiseks.

Soome on nüüd NATO-s ja allkirjastanud kaitselepingu Ameerika Ühendriikidega. Kui palju saab aga Soome usaldada USA-d, mida võib alates 2025. aastast taas juhtida oma heitlikkuse poolest tuntud Donald Trump?

Hodges ei varja oma vastumeelsust Trumpi suhtes ja nimetab teda fašistiks. Ta ei usu samas, et Trump lõpuks valituks osutub. See aga ei oleks Soomele ikkagi katastroof, isegi kui see juhtuks.

Esiteks võeti detsembris vastu kahepoolsed õigusaktid, mis takistavad presidendil üksi USA-d NATO-st välja viia. Lisaks pole Trump Hodgesi sõnul kritiseerinud Soomet ega teisi Venemaaga piirnevaid riike.

„Tema kriitika on suunatud suurtele Lääne-Euroopa riikidele nagu Saksamaa, kes pole oma kaitsesse investeerinud,” märgib ta.

Soome saab oma kaitsega Hodgesi hinnangul eeskujulikult hakkama.

„Soome töötab nii, nagu kõik peaksid. Kolmas artikkel ütleb, et NATO liige vastutab oma kaitse ja teiste abistamise eest. Soome teeb seda,” lausub ta.

Tema sõnul pole tegemist ainult armee varustamisega, vaid kogu ühiskonna vastupanu ja riigikaitsetahtega.

„Olen paljudele öelnud, et Soome on eeskujuks. Teil on suur ja treenitud reserv, mida saab konflikti korral mobiliseerida. Ühiskonnal on üldine vastutus [riigikaitse eest] ja te olete näiteks desinformatsiooniks hästi ette valmistatud,” märgib ta.

Soome pole Hodgesi hinnangul Venemaa jaoks tõenäoline sihtmärk.

„Venemaal ei ole huvi kaotada Soomes kümneid tuhandeid sõdureid, nagu nendega varem juhtus. Neil lihtsalt ei ole praegu suutlikkust Soomet rünnata,” sõnab ta.

Tõenäoline sihtmärk on Balti riigid, kus saab väikese operatsiooniga testida NATO kollektiivkaitset.

„Siis nad küsiksid, kas me tõesti tahame selle pärast alustada tuumasõda. Peame selleks valmistuma,” märgib ta.

Hodgesi hinnangul on Trumpi NATO destabiliseerimine kaasa toonud ka positiivseid asju, kui näiteks Saksamaa pöörab oma kaitsele rohkem tähelepanu.

„Teen aga isiklikult kõik endast oleneva, et ameeriklased Euroopale selga ei pööraks. Ja ma ei usu, et see juhtub,” räägib ta.

Sõda Ukrainas on näidanud Euroopa haavatavust, mis vajab parandamist. Venemaa rünnakud tsiviilinfrastruktuuri vastu sunnivad parandama õhu- ja raketitõrjevõimet. „Seda pole kusagil Euroopas piisavalt,” lisab ta.

Kaitsetööstus tuleb uuesti üles ehitada, sest sellises koguses laskemoona pole aastakümneid vaja olnud. „Tankide arv ei oma tähtsust, kui neil pole laskemoona,” märgib ta.

Hodgesi sõnul on Venemaal eelis elektroonilises sõjapidamises, so võime tegevusi häirida, pealt kuulata ja lokaliseerida ning satelliitnavigatsiooni blokeerida.

„Nad on selles paremad kui meie või ukrainlased ja seda tuleks meil praegu ukrainlaste kogemusest õppida,” leiab ta.