Taani sõjaväeluure hinnangul on Venemaal võime eskaleerida hübriidrünnakuid Läänemerel ja Arktika piirkonnas kuni reaalse sõjategevuseni.

Samuti arvatakse, et Hiina on „väga aktiivne” oma huvide järgimisel selles piirkonnas. Hiina kasutab vahenditena spionaaži, poliitilist survet ja ebaseaduslikku tehnoloogia üleviimist, vahendab Helsingin Sanomat.

Hinnangud ilmusid detsembris avaldatud Taani luure iga-aastases ülevaates, millele on alla kirjutanud Taani sõjaväeluure juht Svend Larsen.

Tulevikku vaatava raporti kohaselt on „Venemaa sihikul sellised sihtmärgid nagu kriitiline infrastruktuur ja tõenäoliselt valmistab ta Taani territooriumil ette sabotaažiplaane, mida saab rakendada konflikti või sõja eskaleerumise korral”.

Põhjuseks on Taani oluline roll riigina, mille kaudu transporditaks NATO sõjaväelasi kriisiolukorras ülejäänud Euroopasse.

Taani luureülevaates tähendab väga ebatõenäoline vähem kui 10 protsenti, väike tõenäosus 10-40 protsenti ja võimalik 40-60 protsenti. Tõenäoline tähendab 60-90 protsenti ja väga tõenäoline rohkem kui 90 protsenti tõenäosust.

Ülevaate kohaselt „kui Venemaa otsustab Põhja-Atlandil ja Arktika piirkonnas agressiivsema strateegia kasuks, võib nendes piirkondades tekkida ka sõjaline oht”.

Taanlased peavad võimalikuks, et Venemaa muudab oma Arktika-poliitikat vastasseisu suunas nii retooriliselt, diplomaatiliselt kui ka sõjaliselt, kuigi Venemaa eelistaks vältida julgeolekupoliitiliste pingete levikut põhja poole.

Taani luure andmetel muutub Arktika piirkonna julgeolekukliima järjest ebastabiilsemaks.

Piirkonnas võib saada võimalikuks ka sõjaline koostöö Venemaa ja Hiina vahel. Taani luure peab aga koostöö tihenemist sõjaliseks liiduks väga ebatõenäoliseks.

Luureülevaates hinnatakse, et Euroopa peab väga pikka aega tegutsema ohukeskkonnas, kus on tõenäoline, et Venemaa suurendab oma hübriidmõju.

„Lisaks on Venemaa tõenäoliselt valmis kasutama sõjalist jõudu sõjaliselt nõrgemate naaberriikide vastu endise Nõukogude Liidu piirkonnas (postsovetlikus ruumis).”

Taanlaste arvates on Venemaa tähtsaim vahend Läänele väljakutse esitamiseks karm läänevastane retoorika.

„Nii tahab Venemaa lääneriike hirmutada ning nõrgestada nende ühtsust ja soovi Ukrainat toetada,” seisab ülevaates. „Venemaal on võime eskaleerida hübriidvahendite kasutamist sõjalise vastasseisuni.”

Venemaa konflikt Läänega ja sõda Ukrainas mõjutavad Taani luure hinnangul oluliselt Läänemere julgeolekut, sest Venemaa peab Läänemere riike vaenulikeks riikideks.

Seetõttu on tõenäoline, et Venemaa suurendab oma retoorikat Soome ja Rootsi vastu ning ähvardab neid aeg-ajalt tuumarelvaga.

„Tõenäoliselt muutub Venemaa NATO sõjategevuse, eriti USA tegevuse suhtes üha tundlikumaks. Seega saavad Venemaa sõjalised tegevused tõenäoliselt ettearvamatu iseloomu,” seisab ülevaates.

Ettearvamatu iseloom tähendab ähvardavat käitumist, näiteks NATO laevade ja õhusõidukite vastu suunatud sõjategevuse suurendamist Läänemerel.

Taani luure peab aga ülimalt ebatõenäoliseks, et Venemaa kasutab NATO liikmesriigi vastu sihilikult sõjalist jõudu, kuna ei taha riskida NATO viienda artikli käivitamisega.

Selle asemel on väike, kuid reaalne oht, et Venemaa madalama taseme juhtimisstruktuuris või väeosades tehakse otsuseid mittetäieliku olukorrapildi, valesti tõlgendamise või NATO riikide sõjalise tegevuse ülereageerimise põhjal.

Taani luure andmetel paigutab Venemaa Läänemerele ja Loode-Venemaale uusi väeosi seoses Soome NATO-liikmesusega ja Rootsi tulevase liikmesusega. Need üksused on võimelised ründeoperatsioonideks ja nende käsutuses on kaugmaa raketisüsteemid.

Uued väeosad on peamiselt varustatud vana, kuid kasutuskõlbliku tehnikaga. Venemaa jaoks on aga probleem Ukraina sõjas kantud kahjude hüvitamine. Probleemiks on ka osavate sõdurite üksustesse saamine ning väeosad koosnevad muu hulgas ajateenijatest.

Taani luure tuletab meelde, et Venemaa on Arktikas endiselt sõjaliselt tugev ja jätkab seal oma sõjalise võimekuse laiendamist. Venemaa laiendab ka oma sõjaväebaase Soome piiril.

„Kuid seni, kuni Venemaa jätkab sõjalist tegevust Ukrainas, on tema võime jätkata ulatuslikku sõjalist tegevust Arktikas piiratud,” öeldakse aastaülevaates kokkuvõtvalt.

Raport märgib, et sõda Ukrainas on vähe mõjutanud Venemaa põhilisi sõjalisi võimeid põhjas: Venemaa patrullib seal endiselt oma sõjalaevade, allveelaevade ja strateegiliste pommitajatega.

„Pealegi suurendas Soome NATO-ga liitumine Venemaa seisukohalt oluliselt ohtu Murmanski mereväebaasile,” seisab ülevaates.

Aastavahetusel sai Taanist Põhjamaade kaitsekoostöö ehk Nordefco (Nordic Defense Cooperation) juhtriik. Lisaks Taanile on koostöösse kaasatud Soome, Rootsi, Norra ja Island.

Taani välisministeeriumi poolt väljaandele Eye on the Arctic antud kommentaaride kohaselt kavatseb Taani oma eesistumise ajal keskenduda eelkõige Arktikale ja Põhja-Atlandi piirkonnale, mida peab sel aastal eriti oluliseks.

Põhjuseks on just Taani sõjaväeluure seisukoht, et Arktika piirkond muutub üha kasvava sõjalise aktiivsuse tõttu ebastabiilseks.

Taani on ka üks riikidest, kes sõlmis sarnaselt Soomega hiljuti USA-ga kaitsekoostööd raamistava DCA (Agreement on Defense Cooperation) lepingu. Lepinguga avab Taani ameeriklastele oma kolm õhuväebaasi.