Nüüd on vaja kiiresti saavutada rahu ja see pole nõrkus, ütles Soome president uusaastakõnes täna 1. jaanuaril 2024.
Järgneb presidendi kõne.
Rahvas,
Aastavahetusel soovime üksteisele rahulikku ja rõõmsat eelseisvat aega. Täna sisaldab see veelgi rohkem emotsionaalset laengut: paremaks peab muutuma.
Ruumi on vallutanud sünged uudised ja ennustused, nende üle tasub avameelset arutelu pidada. Kuid märgid, võib-olla nõrgad, parematest asjadest jäävad samal ajal kergesti kahe silma vahele.
Ma näen globaalse tuleviku jaoks kaht domineerivat otsustavat küsimust.
Kliimamuutused mõjutavad meid kõiki ja viivad meid ettearvamatute tagajärgedeni. Viimane kliimakohtumine Dubais tekitas aga lootusesädeme: maailma juhid mõistsid esimest korda vajadust fossiilkütustest loobuda.
Isegi ühise arusaama loomine on iseenesest märkimisväärne. Seda on paljudes asjades hädasti vaja.
Teine suur küsimus puudutab maailma jagunemist ning eriti Hiina ja USA suhteid. Omaette tähenduslik oli ka riikide presidentide kohtumine üle pika aja. Ühtlasi andis see mõlemale võimaluse kaardistada hoiakuid ja sättumust.
Nende kogunemiste sammud olid olulised, kuid ainult teod näitavad, kas need olid inimkonna jaoks suured.
Alanud aasta ei kuuluta igal pool rahuaega.
Ukrainas püsib rinne visalt peaaegu paigal, kuid sõda käib. See toimub lahinguväljadel, kus iga päev nõuab oma osa. Ja tsiviilelanikkond pole üldse kaitstud.
Sõda tõstab pead ja seab proovile tunded ka mujal. Olukord Gazas on kohutav. Esiteks näitas terroristlik kurjus oma julmemat palet. Siis vastati sellele väga raske käega. Halvim on konflikti mõlema poole tsiviilisikute kannatused ja häda. Nüüd on kiiresti vaja kehtestada humanitaarrelvarahu ja vabastada pantvangid. Pärast seda tuleb leida tahe ja vahendid jätkusuutliku kahe riigi mudeli poole. Muud võimalust pole.
Sõda ei toimu vaakumis. Kaos ühes kohas tekitab selle sageli teises kohas.
Möödunud aasta on toonud meie silme ette pidevaid sõjapilte. Samal ajal on seisukohad muutunud karmimaks. Sel ajal on vaja jõudu. Kuid vaja on ka kannatlikkust ja rahulikku analüüsi. Vaadet kaugemale.
Peame rääkima ka rahust. Rahu asja ajamine ei ole nõrkus, teise põse keeramine. Rahu on alati võit. Võit elule ja normaalsele arengule. See on ka tõdemus tõsiasjast, et püsivad lahendused ei sünni kunagi vägivalla kaudu. Ja meie aeg hüüab jätkusuutlike lahenduste järele valjemini kui kunagi varem.
Venemaa pole kunagi nii tugev, kui paistab, ega kunagi nii nõrk, kui tundub. See väide, mida on aastate jooksul palju kasutatud, sisaldab tõetera.
Esiteks pidi Venemaa mõne nädalaga alistama Ukraina. Läks teisiti. Ukrainlaste vaprus tõrjus löögi.
Siis arvati, et Venemaa majandus ja sõjaline võimekus kukub kokku. Läks teisiti. Täielik sõda liigub teise aastapäeva poole.
Nüüd on enesehinnang Venemaal taas tõusmas.
Ukraina toetamise jätkumine on tekitanud muret. Minu meelest pole asi niivõrd tahtepuuduses või väsimuses. Tõsisem teema on pikaaegse abistamisvõime tagamine, ressursside piisavus.
Euroopa peab ärkama. Investeerimine relvatootmisse ei ole vajalik ainult selleks, et tagada vajalikku abi. Seda on vaja veenda, et Euroopa oleks tugev.
Tugev mitte sõda pidama, vaid rahu tagama.
Samuti on selge, et Atlandi-üleses suhetes eeldatakse eurooplastelt selgelt suuremat vastutust. Seega euroopalikumat NATO-t Euroopas.
Selle vastutuse selge ja kiire omaksvõtmine on ka parim vastus spekulatsioonidele USA valimiste mõju kohta julgeolekukoostööle.
Ajad muutuvad. Ja kui maailm muutub, peavad muutuma ka meie teod. See juhtus ja Soomest sai NATO liige.
Meie positsioon Lääne kogukonnas on olnud selge aastakümneid. Venemaa nõue takistada Soome ja Rootsi liitumist NATO-ga tähendas püüdu muuta valitsevat olukorda ja luua Euroopas hall huvitsoon. Ainuüksi see nõudmine muutis meie seisukohta nii, et paigale jäämine oleks võtnud meie NATO-ga liitumise võimaluselt igasuguse usutavuse.
Soome määras oma saatuse ise ja teeb seda ka edaspidi.
Soome julgeolek on praegu veelgi kindlamal alusel kui varem. Vundament oli heas korras juba enne NATO liikmeks saamist. Sellegipoolest pälvib see Soome mudel praegu palju tähelepanu; „soomestumine” võib olla paljude jaoks hea eesmärk üldise ohutuse mõttes.
NATO liikmelisus oli suur muutus meie julgeolekupoliitikas. Välispoliitilise tegutsejana oleme aga ikkagi seesama Soome, ilma eesliideteta. Kordan seda, mida ütlesin juba 2022. aasta kevadel: me ei ole endast välja kasvanud ja meie turvalisus ei võta kelleltki midagi ära.
Meie huvides on jätkata laialdaselt partnerluste ja ühisnimetajate otsimist. Välispoliitiliselt jäävad meie olulisemateks viitegruppideks Euroopa Liit ja Põhjamaad.
Põhjamaade julgeolekukogukond on eriti kaugele jõudnud. Meie ühised kohtumised Ameerika Ühendriikide ja Ukraina presidentidega on kindlustanud meie suutlikkuse teha sujuvat koostööd. Teisest küljest on need näidanud, et meie põhjamaist sidet tunnustatakse ja väärtustatakse. Põhjala on nüüd moes ja sellest tuleks koos kasu lõigata, alates rahutööst kuni majanduseni.
Rootsi NATO liikmelisus näib praegu edenevat. See täiendab ka Soome liikmelisust. DCA leping ja JEF-i koostöö tihendamine toovad kaasa olulise ohutuse tõusu. Soome julgeolek on nüüd mitme luku taga.
Välisjulgeolek on tõusnud poliitilise arutelu keskmesse. Arusaadavalt on kõneainet küllaga ning spekulatsioonide ja kommentaaride ruum on piiramatu.
Hea oleks esile tuua ka igapäevaseid probleeme, mis inimeste elu koheselt mõjutavad. Mure majanduse pärast on krooniline, aga ka järjest teravamaks muutuv teema. See puudutab nii rahvamajanduse kehva arengut, riigi suurt võlgnevust kui ka üksikute inimeste toimetulekuraskusi.
Need on rasked teemad. Erinevalt julgeolekuteemast on neis suhteliselt täpselt mõõdetavad arvamuste sisu mõjud. Ja eelkõige kodanikele koheselt hinnatav.
Julgeolekupoliitilisel parlamentaarsel koostööl on hea traditsioon, näiteks parlamendi järelevalverühm toob otsustesse pikema parlamentaarse mõõtme. Mis siis, kui midagi sarnast saaks ette võtta ka majanduspoliitika vallas? Mitte põletavates vaidlusküsimustes, vaid näiteks rahvamajanduse parandamiseks, ühiste seisukohtade leidmiseks, millel oleks järjepidevus üle valimisperioodide.
Eesmärk peab olema tulevikus. Geopoliitilised liikumised, läbimurdelised tehnoloogiad, kliimamuutused, nii paljud tegurid muudavad maailma hoopis teistmoodi.
Midagi peaks ikka meeles pidama.
Soome trump on oskusteave. Kompetentsi on olnud, sest väärtustatud on õppimist, õpetamist ja õpetajat.
Lugemine, arvutamine ja kehaline aktiivsus – need on varasemad väljendid algklassidest. Kuid hoolimata sellest, kuidas moodsaid õpetamismeetodeid või õpiruume arendatakse, ilma nende oskuste või vormita ei suuda noor inimene elus ellu jääda.
Keeruliseks maailmaks valmistumine võib alata üsna lihtsatest lähtepunktidest.
Kallid kaasinimesed
Tervitan teid nüüd viimast korda, olles tänulik, et olen saanud esitada oma seisukohti – rohkem või vähem asjakohaseid.
Nüüd esitan ühise uusaastalubaduse: suhtume üksteisesse õiglaselt, üksteist mõistes, inimlikkust austades ning traditsioonilist sidet ja usaldust kalliks pidades.
Ilmselt lootsime kõik, et uus aasta algab rõõmsamate tähtede all. Kuid pidagem meeles, et ka kõige raskemad pilved aurustuvad – küllap seegi selgineb.
Soovin teile kõigile head uut aastat ja Jumala õnnistust.
Siin on Soome presidendi uusaastakõne:
View this post on Instagram
