Saksamaal kardetakse, et Venemaa diktaator Vladimir Putin (71) alustab järgmisel talvel NATO idatiiva vastu rünnakut. Rootsi, kes ei ole NATO liige, hoiatab juba avalikult sõja eest Venemaaga. Moskva ähvardust võetakse ilmselt ka Saksa relvajõududes Bundeswehris tõsiselt.
Samal ajal kui Vene väed jätkavad Ukraina idaosas sõdimist, valmistub Bundeswehr dramaatiliseks stsenaariumiks – Venemaa suurrünnakuks NATO idatiiva vastu, vahendab Bild.
Saksa kaitseministeerium kirjeldab salajases dokumendis („Salastatud teave – ainult ametlikuks kasutamiseks”) üksikasjalikult võimalikku „teed konfliktini” agressor Venemaa ja Lääne kaitseliidu vahel.
Venemaa ja Lääne tegevust kirjeldatakse kuude kaupa ja suure täpsusega, mis kulmineerub sadade tuhandete NATO sõdurite lähetamise ja peatse sõja puhkemisega 2025. aasta suvel.
Väljaanne Bild kirjeldab stsenaariumi üldiselt, ilma laskumata detailidesse julgeoleku kaalutlustel, mistõttu ei kuvata kogu teavet NATO vägede arvu ja liikumise kohta.
Bundeswehri salajane stsenaarium „Bündnisverteidigung 2025” (tõlkes: Alliansi kaitse 2025) algab 2024. aasta veebruaris. Venemaa alustab järjekordset mobilisatsioonilainet ja kutsub sõjaväkke täiendavalt 200 000 meest.
Seejärel alustab Kreml kevadist pealetungi, mis saavutab suurema edu 2024. aasta juuniks ja tõukab Ukraina armee vähehaaval tagasi.
Stsenaariumi järgi algab juulis Venemaa esialgu varjatud ja hiljem üha avatum rünnak Lääne vastu.
Peamiselt Balti riikides toimuvad ulatuslikud küberrünnakud ja muud hübriidsõja vormid toovad kaasa üha uusi kriise. Venemaa alustab Eestis, Lätis ja Leedus kihutustööd etnilise vene vähemuse hulgas.
Toimuvad kokkupõrked, mida Venemaa kasutab stsenaariumi kohaselt ettekäändena, et alustada septembrist Lääne-Venemaal ja Valgevenes 50 000 sõduriga suurõppust Zapad 2024.
Kuid nagu 2021. aastal, kuritarvitab Venemaa oma väidetavaid manöövreid Valgevenes vägede massiliseks suurendamiseks Poola ja Leedu piiril.
Nii võivad asjad Bundeswehri salapaberi järgi eskaleeruda: oktoobris viis Venemaa väed ja keskmaaraketid Kaliningradi ning jätkab oma eksklaavi relvastamist eelseisva NATO rünnaku propagandavalega. Kremli salajane eesmärk: vallutada Suwalki lõhe – kitsas Poola-Leedu koridor Valgevene ja Kaliningradi vahel.
Stsenaariumi kohaselt toimub 2024. aasta detsembris Suwalki lõhe piirkonnas kunstlikult esile kutsutud „piirikonflikt” ja „rohkete hukkunutega mäss”.
Just sel hetkel, kui USA võib pärast Joe Bideni võimalikku tagasivalimist paar nädalat enam-vähem liidrita olla, kordab Venemaa Bundeswehri stsenaariumis NATO pinnal 2014. aasta Ida-Ukraina sissetungi korduse.
Varsti pärast seda toimub ÜRO Julgeolekunõukogu erakorraline istung, kus Venemaa süüdistab läänt Putini impeeriumi jõhkra ründamise ettevalmistamises.
Bundeswehri stsenaariumi kohaselt toimub 2025. aasta jaanuaris NATO nõukogu erakorraline istung, kus Poola ja Balti riigid teatavad Venemaa-poolsest kasvavast ohust.
Venemaa kasutab propagandat, et muuta tegelik ohuolukord vastupidiseks ning viia 2025. aasta märtsis lisaväed Baltikumi ja Valgevenesse.
Ainuüksi Putini marionett-riigis Valgevenes on Kremlil praegu kaks tankidiviisi, mehhaniseeritud jalaväedivisjon ja diviisi staap – kokku üle 70 000 sõduri.
NATO võtab Bundeswehri stsenaariumi kohaselt 2025. aasta mais kasutusele „usaldusväärse heidutuse meetmed”, et ennetada Venemaa rünnakut Suwalki lõhele Valgevene ja Kaliningradi suunast.
Bundeswehri saladokumendi kohaselt annab NATO kõrgeim väejuht „päeval X” korralduse 300 000 sõduri üleviimiseks alliansi idatiivale, nende hulgas 30 000 Saksa sõdurit.
Stsenaarium lõppeb 30 päeva pärast „päeva X”. Kas Venemaad NATO lähetus heidutab, jääb stsenaariumi lahtiseks küsimuseks…
Bild küsis Saksa kaitseministeeriumilt, kui tõenäoline on nende arvates kirjeldatud eskalatsioon. Rääkis ju veel paar nädalat tagasi minister Boris Pistorius viiest kuni kaheksast aastast, mille jooksul Saksamaa peab valmistuma võimalikuks sõjaks Venemaaga.
Pressiesindaja ei soovinud alliansi konkreetset kaitsestsenaariumi kommenteerida, kuid selgitas: „Põhimõtteliselt võin teile öelda, et erinevate stsenaariumidega arvestamine, isegi kui need on äärmiselt ebatõenäolised, on osa igapäevasest sõjalisest tegevusest.”
