Kõik britid peavad valmistuma sõjaväkke värbamiseks järgmise kuue aasta jooksul, kui Vladimir Putinit ei peatata, hoiatas ekspert, lisades, et tema arvates on „põrgu lumepalli” võimalus, et Venemaa despoot Ukrainas taandub.

Buckinghami ülikooli julgeoleku- ja luureekspert professor Anthony Glees nõustub selle nädala alguses tehtud üleskutsega valmistada kodanikke ette täielikuks sõjaks Venemaaga, sealhulgas mobilisatsiooni võimaluseks.

Briti armee ametist lahkuv juht kindral Sir Patrick Sanders ütles kolmapäeval, et Ühendkuningriigi kodanike „sõjaeelne põlvkond” peab olema valmis vastama üleskutsele võidelda kuninga ja riigi eest „kodanikuarmee” vormis.

NATO juhtkond kardab, et maapealne konflikt, mis toimub lääneliitlaste ja Putini vägede vahel, võib järgmise 20 aasta jooksul toimuda seoses Ukraina pingetega; kuid professor Glees kardab, et see võib juhtuda varem.

Värskes intervjuus soovitab emeriitprofessor sõjaväel hakata järgmise kolme aasta jooksul värbama vabatahtlikke tsiviiljõududesse – ja olla valmis kuue aasta jooksul kohustuslikuks kutseks.

„Ühendkuningriigi valitsus peab kavandama vabatahtlike registreerimist kohe ja järgmise kolme aasta jooksul ning „kogu rahvas” peaks valmistuma mobilisatsiooniks kuue aasta jooksul, kui Putinit ei lööda,” ütles ta väljaandele Mirror.

Ta võrdles praegust olukorda 1937. aasta omaga, kaks aastat enne Teise maailmasõja puhkemist, mil mobilisatsioon tundus samuti kauge asi.

See on võrdlus, mille tegi ka kindral Sir Patrick peaaegu kaks aastat tagasi 2022. aasta juunis, kui ta ütles, et Suurbritannial on 1937. aasta hetk, kui Lääs leppis Putini sissetungiga Ukrainasse mõned kuud varem.

Professor Glees jätkas: „Kui Putin nüüd Ukrainast välja aetaks, oleks minu arvates „piiratud ajateenistus” ja motiveeritud vabatahtlike kutsumine. Kui oleks aga laiem Euroopa või maailmasõda, siis järgneks mobilisatsioon kohe.”

„Putin on korduvalt öelnud, et soovib, et 1997. aasta järgsed NATO riigid desarmeeritaks ja tuuakse tagasi Venemaa orbiidile, luues taas satelliitide süsteemi, mis oli NSV Liidu strateegiline poliitika. Pole põrgu lumepalli võimalust, et Putin lihtsalt taandub,” märkis ta.

Ta ei ole esimene, kes kordab kindral Sir Patricku seisukohta, et Suurbritannia peaks olema sõjajalal juhuks, kui pinged Ukrainaga peaksid üle minema täielikuks sõjapidamiseks.

Endine NATO komandör ja Briti armee veteran kindral Sir Richard Shirreff kutsus neljapäeval sõjaväelasi üles mõtlema mõeldamatule ja kaaluma esimest korda 60 aasta jooksul kohustusliku ajateenistuse tagasitoomist.

Ta ütles, et täiskoosseisus armee arv läheneb järgmiseks aastaks uuele madalale tasemele, 73 000-ni, mis võib uue rahvusvahelise konflikti korral osutuda katastroofiliseks.

„Kui vaadata armeed, siis armee arv on vabalanguses,” ütles kindral Sir Richard Sky Newsile.

„See ei ole armee, mis on valmis ja suuteline looma sõjapidamise diviisi, mis on minu arvates intensiivse konflikti valuuta,” sõnas ta.

„(Oleks) suurepärane, kui saaksime vabatahtlikud. Ma arvan, et kindral Sandersil on täiesti õigus rääkida vabatahtlikust kodanikuarmeest,” sõnas ta.

„Kuigi ma arvan, et praegu, vaatamata sellele, on aeg hakata mõtlema mõeldamatule ja tõesti mõtlema ajateenistusele üsna hoolikalt, kui tahame vajalikke numbreid pakkuda,” lisas ta.

Ja reedel ütles sõjaväe mõttekoja Royal United Services Institute endine peadirektor Michael Clarke, et armee peab jõudma „üle 100 000 piiri”, et seista vastu Vene armee miljonilisele jõule.

„Külma sõja ajal oli see 180 000,” ütles ta Briti armee tugevuse kohta Nõukogude Liidu surmapäevadel.

„Me liigume tagasi järjekordse külma sõja juurde. Ma arvan, et midagi üle 150 000 annaks vajaliku võime,” sõnas ta. „Peab ületama 100 000 piiri. Värbamisel peab olema hoogu.”

„Meil on väga hea ajalugu ja inimesed on väga soojad ja usaldavad meie relvajõude. Me peame seda kasutama,” lisas ta.

Briti valitsus toetas kaitsekulutuste tõusu pärast seda, kui USA kõrge sõjaväelane kutsus Suurbritanniat üles oma relvajõudude suurust ümber hindama.

USA mereväe sekretär Carlos Del Toro ütles, et lääne demokraatiatel on üle maailma tekkivate ohtude tõttu „täiesti vajalik” jätkata kaitsesse investeerimist.

Mitmete ülevaadete kohaselt ütles Del Toro ajakirjanikele pärast kõnet RUSI-s Londonis: „Ma arvan, et Ühendkuningriigi jaoks on oluline ümber hinnata, kus nad praegu on, arvestades täna eksisteerivaid ohte.”

Väidetavalt olevat ta ka mõttekoja briifingul osalejatele öelnud, et Briti armee on toonud ohvreid.

Kuid peaminister Rishi Sunaki esindajad on ajateenistuse taaskehtestamise idee tagasi lükanud; kohustuslik ajateenistus kaotati pärast sõda 1960. aastal, viimased värvatud vabanesid kolm aastat hiljem.

Peaministri pressiesindaja ütles varem sel nädalal ajateenistuse kohta: „Valitsus ei kavatse seda järgida. Briti sõjaväel on uhke traditsioon olla vabatahtlik jõud. Seda pole plaanis muuta.”