Venemaal Karjala vabariigis valmistatakse praegu ette genotsiidiprotsessi Soome vastu, teatati esimesel jõulupühal Petroskoi Sampo TV 360 saates.
Eesmärk on muu hulgas tunnistada Soome armee tegevus Jätkusõjas (1941–44) genotsiidiks. Lisaks tahetakse Soomelt nõuda hüvitist nende inimeste eest, kes olid lapsepõlves Soome juhitud laagritesse sunnitud ja kellest osa on veel elus, et hüvitist sisse nõuda, vahendab Ilta-Sanomat.
Eeilsel esimesel jõulupühal 25. detsembril oli Sampo TV eetris saade „Päeva teema”, mille külalisteks olid Petroskoi ülikooli ajalooprofessor Sergei Verig ja Karjala vabariigis tegutseva sõjas hukkunute säilmete otsingurühma juht Ilja Gerašov.
Verigin rääkis saates, et ta osaleb erinevate haldusorganite ühises töörühmas, mis valmistab ette kohtuprotsessi Soome vastu. Gerašov ütles, et osales Karjala vabariigi prokuratuuride abilisena protsessi ettevalmistamisel.
Praegu on käimas kõige aktiivsem andmete kogumine. 2024. aastal algab Karjalas kohtuprotsess, kus Soome sõdurite tegu tunnistatakse genotsiidiks, näeb Gerašov kohtuprotsessi tulemust juba ette.
Esimesel jõulupühal tuli Vene Karjalast uudis, et Ida-Karjalas Karhumäki lähedal asuvale Sandarmohi ühishauale on vahetult enne jõule vaikselt püstitatud uus mälestuskivi.
Endiselt presendi all olev mälestusmärgi tekst väidab vastupidiselt tõele, et Sandarmohis puhkavad lisaks Jossif Stalini suure terrori ohvritele ka Soome armee Jätkusõja-aegsed okupatsiooniohvrid. Tegelikkuses puhkab Sandarmohis üle 900 soomlase, kes Stalini tagakiusamiste ajal aastatel 1937–38 süütult maha lasti.
Sergei Verigin on aktiivselt osalenud ka Sandarmohiga seotud Soome-vastastes süüdistustes. Ta on loonud „alternatiivse teadusliku hüpoteesi”, mille kohaselt Soome mattis Jätkusõja ajal Stalini-aegsete poliitvangide massihaudadesse vangistatud punaarmee sõdurid.
Verigini sõnul on Karjala vabariigi eesmärk esitada pärast eelseisva genotsiidiprotsessi edukat lõppu Soome valitsusele hüvitisenõue.
Üks seaduslik samm on nõuda hüvitist inimestele, kes lapsepõlves saadeti Soome laagritesse Ida-Karjala okupatsiooni ajal üle elatu pärast, rääkis Verigin jõulupüha telesaates.
Karjala vabariigis on juba pikemat aega toimunud näidis-„genotsiidiprotsess”. Venemaa raskete kuritegude uurimiskomisjon teatas 2020. aastal esimest korda, et kahtlustab Soomet genotsiidis.
Sellest ajast peale on seda teemat Venemaa avalikkuses erineva intensiivsusega üleval hoitud, kuid nüüd tundub, et tegeliku näidisprotsessi alguseks on aeg küps.
Tegemist ei ole Venemaa Karjala vabariigi projektiga, vaid põhjuseks on aastaid tagasi president Vladimir Putini eestvõttel käima lükatud uus ajalookirjutamise projekt. Projekt kannab nime „Aegumiskuupäevata”.
Eelmise, 2022. aasta sügisel korraldati Venemaal juba kaks eraldi näidisprotsessi, milles teatati, et Soome on süüdi Nõukogude tsiviilisikute genotsiidis ja sõjakuritegudes seoses Leningradi blokaadiga. Üks protsess viidi läbi Leningradi oblastikohtus ja teine Peterburi linnakohtus.
Venemaa prokurörid väitsid oma tõendites muu hulgas, et sadistlikud soomlased olid Jätkusõja ajal valmistanud lõhkekehasid ja kukutanud need lennukilt maha, et tappa nõukogude lapsi. Väidetel pole tõepõhja all.
Lisaks sai 2023. aasta mais teatavaks, et Kesk-Venemaal Voroneži oblastis peetud protsessil tunnistati Soome süüdi ka Teise maailmasõja aegses metsikuses ja genotsiidis.
Voroneži oblastis aga ei sõdinud Soome ekspertide hinnangul ühtegi Soome sõdurit, mistõttu poleks nad isegi teoreetiliselt saanud seal sooritada ühtegi sõjakuritegu.
Venemaal on Soome-vastaste uute kohtuprotsesside vajadust seletatud näiteks Putini enda poolt nii, et Nõukogude Liit unustas oma headuse märgina nendes Soomet süüdistada. Putini sõnul soovis Nõukogude Liit pärast sõda Soomega häid suhteid luua ja seetõttu ei kaevatud ebameeldivaid asju enam välja.
Tegelikkuses maksis Soome aga Nõukogude Liidule ränki sõjareparatsioone ja Soome poliitiline juhtkond mõisteti süüdi sõjakuritegudes. Seega on Soomet juba korra karistatud vastavalt Teise maailmasõja võitjate hulka kuulunud Nõukogude Liidu nõudmistele.
Putini loa saanud Venemaa ajaloolastele ja prokuröridele on nüüdseks antud juurdepääs muuhulgas Nõukogude julgeoleku poolt koostatud Teise maailmasõja aegsetele ülekuulamisprotokollidele.
Vene meedia on viimastel päevadel avaldanud veel ühe ennekuulmatu loo Soome armee väidetavalt toime pandud julmustest. Näiteks kordab Vene meedia väidet, et Ida-Karjalas Soome armee ülalpidamisel olevad tsiviillaagrid „olid kohutavamad kui Natsi-Saksamaa koonduslaagrid”.
Sergei Verigini sõnul tulistasid soomlased muu hulgas lapsi, kes olid koonduslaagrite okastraataedadest väljaspool toitu otsinud. Verigini sõnul peksid soomlased ka oma tsiviilvange ja mässisid nende haavad piinamise intensiivistamiseks soolakilesse.
Väljaandes Moskovski Komsomolets väideti hiljuti ka seda, et Soome armee sõdurid küpsetasid kusagil Laadoga lähedal raudkatlas lõkkel elusalt punaarmeelast. Lisaks väidetakse artiklis, et on tõendeid paljude juhtumite kohta, kus soomlased rebisid või lõikusid oma ohvrid neljaks või lõikasid neil välja silmad või kõhud.
Väidetavalt praktiseerisid soomlased oma julmusi isegi Kesk-Venemaal Orjoli oblastis, kus nad olevat näiteks taluperenaiselt mune võtnud. Pärast seda, kui naine oli ühe muna enda jaoks ära peitnud, oli ta tapetud ja tema maja maha põletatud.
Venemaa avalikkuses ei ole neid ülekuulamise protokolle kuidagi kahtluse alla seatud, kuid nüüd esitatakse neid autentsete kaasaegsete tõenditena. Vangistusest vabanenud punaarmeelased teadsid aga juba NKVD ülekuulamistel, et nad saadetakse Nõukogude Liidu enda vangilaagritesse, mistõttu ei saanud see mõjutada nende käsitlusi Soome armee väidetavast tegevusest.
NKVD ja Punaarmee luureüksus Smerš kuulasid üle vangistusest vabanenud punaarmeelasi, eeldades, et tegemist on reeturite, põiklejate või Soome poole pöördunud spioonidega. Nõukogude Liidus suhtuti kahtlustavalt ka Soome ülalpidamisel Ida-Karjala koondus- ja siirdamislaagrites viibivatesse tsiviilvangidesse.
