Vladimir Putini valitsuse eesmärk on kasvatada ja välja õpetada venelasi uut tüüpi sõdalasteks.

Nii selgub Aleksander Malineni riigikaitse kõrgkooli (MPKK) sõjateaduse osakonna avaldatud töödokumendis Sõjapoliitiline haridus Venemaa relvajõududes – eesmärgiks on sõdalasest kodanik.

Malineni uuring käsitleb sõjalis-poliitilist haridust ja selle arengut Venemaa relvajõududes.

Sõdalasest kodanik tähendab sõdurit, kes toetab tugevat riiki, on religioosne ning isamaaliste ja traditsiooniliste väärtustega. Samuti on ta valmis end Venemaa nimel ohverdama.

„Sõdalasest kodaniku väärtushinnangute kujundamine peab algama noorelt, enne kaitseväeteenistusse asumist,” kirjutab Malinen Venemaa eesmärkidest.

„Sõjapoliitiline haridus ei piirdu seetõttu ainult relvajõududega, vaid on suunatud ka kaitseväelaste peredele ja noortele,” märgib ta.

Aastad 2018–2020 on Malineni sõnul olnud arengu seisukohalt võtmetähtsusega, mil Venemaal tehti muudatusi sõjalis-poliitilises kasvatuses, eelkõige isikkoosseisule õpetatavate väärtuste osas.

Venemaa relvajõudude sõjapoliitilise hariduse aluseks on Putini 2018. aastal allkirjastatud dekreet, mille alusel loodi Venemaa kaitseministeeriumis sõjapoliitiline peavalitsus.

Järgmisel aastal andis kaitseminister Sergei Šoigu käsu alustada sõjapoliitilist tööd. Selle eesmärk on kasvatada üles sõdalasest kodanik.

Malineni sõnul toob Šoigu käsk selgelt esile „poliitiliselt korrektse vaate” ja kirjeldab Vene sõduri ideaalseid omadusi. Tähtsaim neist on patriotism.

Malinen tsiteerib Venemaa kaitseministeeriumi kodulehe sõjaväeentsüklopeediast pärit patriotismi definitsiooni.

Entsüklopeedia järgi on patriotism ühiskonna üks olulisemaid väärtusi:

„Patriotismi kõige olulisem mõõde on isamaa igakülgne kaitse, täpsemalt sõjaline. Patriotismi praktilist mõõdet võib vaadelda kui kodanike moraalset kohustust ja psühholoogilist valmisolekut tõrjuda võimalikku välist agressiooni, samuti hoolitsemist relvajõudude seisukorra eest.”

Sõjaväeentsüklopeedia järgi antakse sõjalist patriootilist kasvatust muu hulgas perekonnas, koolides, töökohtades, riigiasutustes ja meedias. Selle peamine sihtmärk on noored.

Šoigu antud käsus on kasutatud terminit „voin-gosudarstvennik”, mida Malinen tõlgib kui sõdalasest kodanikku.

Malinen kirjutab oma töödokumendis, et „sõdalane on kodanik, kes on isamaaline, omab traditsioonilisi väärtusi, tunneb ajalugu ja kultuuri, on usklik ja austab sõjaväekohustusi. See termin kirjeldab ideaalset Vene sõdurit.

Mõiste võttis algselt kasutusele Andrei Kartapolov, kes määrati 2018. aastal sõjapoliitilise peavalitsuse esimeseks juhiks. Nüüdseks on tal muud ülesanded.

Malinen kirjeldab Kartapolovit kui märkimisväärset isikut, sest talle anti ülesandeks ehitada üles uus sõjapoliitilise hariduse süsteem Venemaa relvajõududes.

Kartapolov tutvustas avalikult ka sõjapoliitilise kasvatuse eesmärke ja ideid.

Malinen tsiteerib Kartapolovi viis aastat tagasi antud intervjuud, milles ta ütles, et Venemaa vastu peetakse halastamatut infosõda kõigil rinnetel. Seda saab Kartapolovi sõnul kaitsta isamaa kaitsmise tähtsuse rõhutamisega.

Kartapolov on rõhutanud Venemaal tegutseva Junarmija organisatsiooni tähtsust.

Junarmija on laste- ja noorteorganisatsioon, mis toetab muu hulgas Venemaa rünnakut Ukraina vastu. Organisatsioon valmistab noori ette täiskasvanuna kaitseväeteenistuseks.

Junarmijat uurinud Jonna Alava on organisatsiooni kirjeldanud kui militaristlikku komsomoli. Komsomol oli Nõukogude Liidu kommunistliku partei noorteorganisatsioon.

Alava rääkis kevadel väljaandele Helsingin Sanomat antud intervjuus, et vene koolides on alanud tugev isamaalise kasvatuse kampaania, mis on toonud neisse veelgi enam militaristlikku sisu.

Koolilastele toimuvad isamaatunnid, kus räägitakse näiteks ohverdamisvalmidusest.

Alava on kirjeldanud isamaaliste tundide sisu fašistlikuna. Tundides väidetakse muu hulgas, et venelastel on lääne inimestega võrreldes eriline geen, et nad peavad rohkem sõjas vastu.

Šoigu sõjapoliitilise väljaõppe korraldusel on lisa, mis puudutab väljaõppe korraldamise kriteeriume. Selle kohaselt peab haridus pöörama tähelepanu sõjalisele ja poliitilisele olukorrale maailmas ning riigi julgeolekut ohustavatele teguritele.

„Lisaks oli nõue, et õppetöös tuleb kasutada näiteid ajaloost ning õppematerjal peab olema seotud väeosade sooritatavate ülesannete ja relvadega,” kirjutab Malinen.

Sõjapoliitiline väljaõpe toimub Venemaa relvajõududes kord nädalas. Selle ulatus sõltub sõduri ülesannetest ja sõjaväelisest auastmest. Näiteks ohvitseridele on määratud neli tundi väljaõpet kuus ning lepingulistel sõduritel ja ajateenijatel on kolm tundi nädalas.

Venemaal ilmus 2020. aastal sõjapoliitilise kasvatuse õpik. Malineni sõnul tuleb raamatus esile eneseohverduse teema.

„See toob arvukalt näiteid eneseohverdusest ning selle tulemusel saavutatud aust ja vaprusest,” kirjutab Malinen.

„Nende tegude näiteid tuleb seetõttu sõjapoliitilise kasvatuse tundides laialdaselt kasutada. Nende hulka kuuluvad muuhulgas ka Vene sõdurid, kes ohverdasid end lahinguülesannetel ning nendenimelised linnad, tänavad ja väljakud.”

Õpikus määratletakse ka vaimsed ja moraalsed väärtused, mis on Vene relvajõududes teenimise aluseks. Selliste väärtuste hulka kuulub kuulumine suurde vene rahvusse ja valmisolek end ohverdada.

MPKK töödokumendid on oma olemuselt arutelude avamised või esialgsed uuringuraportid. Neid kontrollitakse MPKK asutusespetsiifilistes avaldamistöörühmades, kuid nende hindamisprotsess on lihtsam kui teaduspublikatsioonidel.