See oli kauaoodatud vasturünnak Vene armee vastu – mille eesmärk oli esmalt hävitada Krimmi viiv maismaasild ja seejärel kogu riik tagasi vallutada.

Kuid lõpuks, pärast kuudepikkust kurnavat võitlust, seisab Ukraina silmitsi küsimusega, mida edasi teha.
Ebaõnnestunud vasturünnaku määrav tegur oli see Putinit ja tema armeed alahinnati rängalt. Seda paljastab USA väljaande „Washington Post” raport, milles räägiti kümnete USA ja Ukraina vastutavate isikutega.

Suurrünnakuks valmistudes korraldasid USA, Ukraina ja Lääne partnerid ukrainlaste rünnaku kavandamiseks lahingusimulatsioone. Kuid USA ja ka Ukraina hindasid olukorda selgelt väga valesti, vahendab Bild.

Nende lootus, et Ukraina vägedest võib kiiresti saada Lääne tüüpi armee ei täitunud. USA sõjaväelased olid üsna kindlad, et Ukraina käsutuses olevate sõjaväelaste ja relvadega on võimalik sooritada mehhaniseeritud frontaalrünnak Venemaa liinidele.

Lootus oli, et Ukraina relvajõud jõuavad parimal juhul 60-90 päevaga Aasovi mereni ja katkestavad Venemaa väed lõunas. Õppused ennustasid ka rasket ja verist lahingut, kus sõdurite ja varustuse kaotused ulatuvad 30-40 protsendini, ütlesid USA ametnikud väljaandele Washington Post.

Suur probleem enne vastupealetungi algust oli see, et USA pooldas fokusseeritud rünnakut piki lõunatelge, ukrainlased aga tahtsid rünnata kolmes erinevas punktis piki ligi 1000 kilomeetri pikkust rindet. Veel augustis kritiseerisid USA ametnikud seda otsust teravalt.

Paljud Ukrainas ja Läänes alahindasid Venemaa võimet taastuda kaotustest lahinguväljal ja kasutada ära oma peaaegu piiramatuid tugevusi: isikkoosseisu, miine ja valmisolekut ohverdada inimelu sellises mahus, mida suudavad vähesed teised riigid.

Vahepeal suhtusid USA salateenistused olukorda kriitilisemalt kui USA sõjavägi. Nad hindasid rünnaku eduvõimalusteks 50:50, arvestades tugevat ja keerulist kaitset, mille Venemaa oli talve ja kevade jooksul ehitanud.

Algne eesmärk oli korraldada rünnak enne, kui Moskva valmis saab, ja USA sõjavägi püüdis ukrainlasi tegutsema panna juba aprilli keskpaigast, kuid pealetungi algust lükkas Ukraina korduvalt edasi.

Washington Post teatab: „Mõlemad pooled süüdistasid teist vigade või valearvestuste pärast. USA sõjaväeametnikud jõudsid järeldusele, et Ukraina on ebaõnnestunud elementaarses sõjalises taktikas, näiteks maapealse luure kasutamises miiniväljade tiheduse tuvastamiseks. Ukraina ametnike sõnul ei paistnud ameeriklased mõistvat, kuidas ründedroonid ja muud tehnoloogiad on lahinguvälja muutnud.”

Katastroofi põhjuseks peetakse asjaolu, et Ukraina armee pidas sõda, mille sarnast NATO väed polnud varem kogenud. „Suur, I maailmasõja stiilis konventsionaalne kaevikupõhine konflikt”, milles Ukrainal puudus üks asi, mis USA-l minevikus sõdades alati oli: õhuülekaal.

Veel üks süüdistus Kiievist oma Lääne partneritele: Lubatud varustus tarniti hilinemisega või saabus ukrainlaste sõnul lahingukõlbmatuna. Ülioluline on see, et kohale oli saabunud vaid 15 protsenti relvadest, mida oli vaja miiniväljadest läbimurdmise plaani elluviimiseks.