Ukraina sõjaväelaste seas kasvav ärevustunne relvade ja laskemoona tarnete kahanemise pärast ning mitmete Ukraina kõrgete sõjaväeametnike sõnul on rahvusvaheliste partnerite pühendumus vankumas.
Ukraina sõjavägi kardab, et Vladimir Putini väed võivad mõne päeva jooksul murda läbi tema kaitseliinidest ja kindlustada Venemaale võidu mõne päeva jooksul, kui USA ei võta kohustust rohkem abi anda, kusjuures endiselt toimuvad intensiivsed lahingud ja iga tunni tagant toimuvad rünnakud võtmetähtsusega tööstuslinnale Avdijivkale, seda vaatamata alanud talvele, vahendab Independent.
„Olukord on väga raske, väga raske, kuid kaitseväelased hoiavad positsioone,” ütleb Avdijivka sõjaväevalitsuse juht Vitali Barabaš intervjuus väljaandele Independent.
Volodõmõr Zelenski on viimastel päevadel jätkanud ülimalt optimistlikul toonil, paludes samal ajal liitlastelt suuremat toetust, tõrjudes eelmisel teisipäeval välismeediaga peetud pressikonverentsil kindlalt väidet, et Ukraina hakkab sõda kaotama.
Kuid kuna USA parlament Kongress ei suutnud enne talvevaheajale minekut kokku leppida isegi väiksemas Ukraina abipaketis või ajutise leevenduse osas, on Zelenski rindeülematel tulevikuks palju süngem hoiatus, mis ootab riiki, kui see jäetakse omapäi edasi võitlema.
Kui USA abi katkeb, toob see Barabaši sõnul kaasa tohutuid kaotusi nii tema sõjaväelaste kui ka kohaliku tsiviilelanikkonna seas. „Kaitseliin võib murduda ja see toob kaasa meeletuid kaotusi, nagu see oli täiemahulise sõja alguses,” ütleb ta.
Barabaš ütleb, et lahingud Avdiivkas on „praegu väga kuumad” ja et Ukraina vajab kiiresti rohkem varusid, kui ta tahab linnast kinni hoida ja sõda tervikuna võita.
„Viimase viie päeva jooksul on vaenlane aktiivselt kasutanud kümneid [õhu]seadmeid. Meie sõjavägi põletab seda varustust; peaaegu kõik lastakse alla,” ütleb ta.
„Vaenlane tungib peaaegu 16 suunast täpselt mööda Avdiivka kaitseliini. Nende rünnakute jaoks on kõige olulisemad Avdiivka koksi- ja keemiatehas ning Stepove suund. Ja muidugi Pervomaiske, Opõtne, Vodjane [külade] suund, kuhu nad üritavad külgedelt siseneda.”
Putini väed näivad olevat oma sissetungi teiseks talveks paremini ette valmistatud võrreldes Ukrainaga, kes kulutas sel suvel palju jõupingutusi ja ressursse kauaoodatud vastupealetungile, mis tõi vaid väikese territoriaalse kasu.
Barabaš ütleb, et suurimaks probleemiks on laskemoona nappus. „Kõige tähtsam, mida vajame – mitte ainult meie suunal (Avdijivka), vaid laiemalt kogu kaitseliinil – Vene Föderatsiooni armee peatamiseks on võimalikult palju laskemoona. 155 mm kaliibriga laskemoona, HIMARSe on juurde vaja,” viitab ta USA-s toodetud liikursuurtükisüsteemile.
Avdiivka põhjapoolset eeslinna kaitsva Ukraina 47. üksik mehhaniseeritud brigaadi pressiesindaja Dmõtro Lazutkin ütleb, et pole saladus, et Lääne relvatarned on võimaldanud tema sõjaväel seni palju suurema naabri rünnakule vastu seista.
„Loomulikult on Lääne abi väga oluline,” ütleb ta Independentile. „Meie brigaad võitleb peamiselt Lääne tehnikaga, meil on Bradley [lahingumasinad], meil on Paladini iseliikuvad relvad ja nende laskemoon on meie sõjaväe tõhusaks võitluseks ülioluline.”
„Hetkel on Avdijivkas midagi hoida ja vaenlase agressiivse edasiliikumise takistamiseks on võimsad vahendid,” märgib ta.
Lazutkin ütleb, et Ukraina seisab Avdiivkas silmitsi halastamatu vaenlasega ning Vene väed ei peatu isegi lahinguvälja sõdurite surnukehadest puhastamiseks Avdiivka koksi- ja keemiatehase müüridest kuni Stepove küla raudteejaamani.
Ta viitab USA värskelt avalikustatud luureandmetele, mis viitavad sellele, et Venemaa on alates oktoobri algusest kaotanud võitluses Avdijivka eest 13 000 sõdurit. „Nad tõesti ei halasta inimestele, nende suhtumine on selline, et eesmärk õigustab kõike.” Ta ütleb, et vaenlane, kellega nad silmitsi seisavad, näib koosnevat suures osas nn Torm Z üksustest, mis koosnevad endistest süüdimõistetutest ja äsja väljaõppe lõpetanud hiljuti mobiliseeritutest.
Lazutkin ütles, et Venemaa on Avdijivka vallutamise kindlustamiseks pannud välja rohkem kui 40 000 sõdurit, kuid kuigi Ukraina jääb sellele alla, saab linna siiski päästa. Sealsed ukrainlased võitlevad tema sõnul „mitte ainult oma perede, kodumaa ja riigi eest, vaid ka euroopalike väärtuste ja Euroopa korra eest, millega oleme harjunud”.
Teine anonüümseks jääda soovinud Ukraina kõrgem komandör ütles, et Avdiijvka kaitsejõududel on praegustel positsioonidel vastupidamiseks piisavalt laskemoona, kuid mitte piisavalt, et olukorra teravnemisel Venemaad „peatama sundida”.
„Mõnda asja ei saa ennustada,” ütleb ta. „Näiteks hakkasid venelased Kiievis maapealsete sihtmärkide tabamiseks kasutama S-400 rakettide uusi versioone, mis tähendab, et vajame rohkem Patrioti rakette kui varem eeldasime.”
Selle Ukraina kõrge ohvitseri sõnul on Venemaal õnnestunud Kiievi tööstus sandistada, muutes võimatuks siseriiklikult vajalike materjalide tootmise. „Sellest sõjast on saanud kurnamissõda ja võitmiseks peame mõnda aega rindejoont hoidma. Oleme tõesti sõltuvad USA, Suurbritannia, ELi ja Lõuna-Korea rahvusvahelisest toetusest,” ütleb ta.
„Loomulikult ei tähenda see, et me lõpetame võitluse ilma välise abita. Meil on liiga palju näiteid silme ees, et mõista, et see sõda on genotsiid ja keegi siin ei taha, et tema linn jagaks Butša või Mariupoli saatust. See puudutab vaid kaotatud sõdurite arvu, mis meie võitlusega kaasneb.”
