Euroopa liidrid on üha enam mures ummikusse jooksnud sõja pärast Ukrainas ja liitlaste jõupingutuste pärast Venemaa relvatootmisega samal tasemel püsimisel.
Aasta, mis algas lubadustega korraldada tohutu Ukraina vastupealetung, mis vastaks mullusele üllatuslikule rünnakule läbi sadade kilomeetrite pikkuse Venemaa okupeeritud territooriumi, läks veriseks meeter-meetri võitluseks sadade kilomeetrite pikkusel rindel, mis ei saavutanud vaatamata tohutule inimkulule kuigi suurt territoriaalset edu, vahendab Politico.
„Venemaal on võimekus ja võime seda sõda aastaid jätkata,” ütles Soome kaitseminister Antti Häkkänen sel nädalal Washingtoni visiidil, kus ta allkirjastas USA-ga uue kaitselepingu. „Paljud hindavad üle, et Lääs võidab, et Ukraina võidab.”
Sel kuul teatas Häkkäneni valitsus, et kahekordistab laskemoona tootmist, kohustudes saatma suure osa sellest Ukrainasse, kuna riik võitleb lääneliitlaste tarnete vähenemise ning USA ja Euroopa tootmisvõimsuste aeglase kasvuga. Ta keeldus avalikustamast, kui suur on uus toodang, ega tuvastanud täpset laskemoona, mis kaasatakse.
Kuna valitsus on eraldanud umbes 25 miljonit dollarit seemneraha ja mitmeaastased lepingud, mis tagavad töö jätkumise ka järgmistel aastatel, rahastatakse projekti ka uutest investeeringutest NAMMO-lt, Soomes laialdaselt tegutsevalt Norra kaitsetööstuse-ettevõttelt. Tootmise kasv jõuab haripunkti 2027. aastaks.
Avaliku ja erasektori investeeringud ning pikaajalised ostulepingud ulatuvad aastatel 2024–2030 kokku 1,3 miljardi dollarini.
Sellised pikaajalised lepingud on osutunud suureks takistuseks Ameerika ja Euroopa valitsustele, kes on tõrksad võtma endale tulevaste aastate kaitsekulutuste osas garanteeritud kohustusi. Kuid ilma nendeta on isegi mõned suuremad kaitseettevõtted tõrksad investeerima oma raha Ukraina sõja jaoks kriitilistesse relvadesse kartuses, et valitsuste otsusekindlus lõpuks vankuma hakkab.
Euroopa Liit teatas 2023. aasta alguses ambitsioonikast eesmärgist tarnida aasta lõpuks Ukrainasse miljon 155 mm suurtükimürsku, eraldades riikidele tehtud jõupingutuste hüvitamiseks 1,1 miljardit dollarit. See plaan jäi siiski esialgsele lubadusele alla, kuna novembriks oli saadetud umbes 300 000 mürsku.
Kuigi lahinguväli on külmunud, on pikas perspektiivis „Ukrainal hea võimalus see võita, sest lääneriikidel on suurem majandusjõud ja nad suudavad tõsta oma kaitsetööstuse sellisele tasemele, millega Venemaa ei suuda konkureerida,” lisas Häkkänen. „Me saame hakkama ja Ukraina saab hakkama, kuid see vajab lääneriikidelt otsustavaid samme.”
Tema muret jagavad ka teised Euroopa ametnikud.
Belgia kaitseülem Michel Hofman hoiatas sel nädalal Rumeenias viibivaid Belgia sõdureid külastades, et Venemaa on „juba näidanud, et neil on tahe naabrit rünnata” ja „on täiesti võimalik, et neil on hiljem ka muid ideid. Kas lõunas Moldovas või Balti riikides.”
Esmaspäeval Ukraina pealinna külastades ütles Tšehhi president Petr Pavel, et „näeme suure tõenäosusega 2024. aasta jooksul mõningaid olulisi arenguid” sõja käigus, millest kõik ei ole Lääne pealinnadele meeldivad.
„Senised märgid näitavad, et see ei saa olema selle sõna parimas tähenduses nii, nagu me tahaksime,” ütles ta ja lisas, et Venemaa uuenenud tööstusvõimekus hakkab looma „uut olukorda, millega me peame toime tulema”.
Washingtonis on Bideni valitsusel raha Ukrainale uute relvade ja varustusega varustamiseks otsa saanud ning ta ootab 60 miljardit dollarit, mis sisaldub suuremas täiendavas taotluses, mis on parlamendis Kongressis piiripoliitika tõttu ootel.
Tootmise suurendamise ja Ameerika kaitseettevõtete jaoks Ukraina kolleegidega koostöövõimaluste leidmise küsimus oli sel kuul arutusel Ukraina tippametnike Washingtoni reisi käigus.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles selle visiidi ajal eraviisiliselt analüütikute rühmale, et tal on hädasti vaja rohkem õhutõrjet, paljastades, et tal on Kiievi kaitsmiseks vaid käputäis õhutõrjerakette, vahendab Politico.
Kuigi Ukraina liider oli oma riigi väljavaadete suhtes pealtnäha enesekindel, teevad tõsist muret kahanevad suurtükivarud ning Venemaa rakettide ja droonide arv, mida Moskva võib kogu Ukraina tsiviilelanike pihta lasta.
Euroopas on Ungari vastuväidete tõttu peatatud ka 54 miljardi dollari suurune Euroopa Liidu rahalise abi pakett Ukrainale, mis nurjas 27-liikmelise organisatsiooni vajaliku ühehäälse otsuse.
Mõned Euroopa riigid, näiteks Saksamaa on hiljuti suurendanud sõjalist abi Ukrainale ning käputäis Briti ja Saksa kaitsefirmasid on sõlminud Ukraina ettevõtetega väikesemahulised kaastootmislepingud soomukite remondiks ja uute suurtükiväesüsteemide ehitamiseks Ukrainas.
Need esimesed sammud Ukraina kaitsetööstuse ülesehitamisel on osa laiemast tõdemusest, et sõda jätkub, kuna Vene väed on viimastel nädalatel idas uue verise talvepealetungi käigus saavutanud mõningaid territoriaalseid edusamme.
Häkkänen ütles, et osa Lääne sõjalise tootmise suurenemise probleemist oli aeglane tõdemus, et Venemaa täiemahuline sissetung muutis jäädavalt Euroopa poliitilist maastikku.
„Ma arvan, et paljud lääneriigid arvasid, et see on lühiajaline probleem,” ütles ta. „Aga nüüd ma arvan, et USA-s ja NATO riikides teavad peaaegu kõik, et see on viimase 30 aasta lõpp” pärast Nõukogude Liidu lagunemist. „Nüüd läheme mingisse uude külma sõtta.”
