Tänavuse, 2023. aasta septembri alguseks oli Soomes ajutist kaitset taotlenud üle 60 000 ukrainlase. Uuring annab infot ukrainlaste tööhõive ja tööturuasutuste, ühiskonna vastuvõtlikkuse ja tulevikuplaanide kohta.
Uuring põhineb ajutist kaitset saavate ukrainlaste, tööandjate, tööturuasutuste ja organisatsioonide küsitlustel. Uuringu käigus viidi läbi intervjuud ja grupiarutelud.
Küsitlusele vastanud ajutist kaitset saanud ukrainlased jäid Soomes kasutatud teenustega üldiselt rahule. Küsitlusele vastanud ajutist kaitset saanud ukrainlastest ütles 40 protsenti, et on end riiklikes tööturuasutustes töötute tööotsijatena registreerinud. Veidi enam kui pooled vastanutest märkisid, et on riiklike tööturuasutustega rahul.
Tööle saamist takistavatest teguritest pidasid ukrainlased kõige olulisemaks kehva keeleoskust, eriala või hariduse sobimatust Soomes ning hariduse puudumist. Vastajad ütlesid, et on huvitatud tulevikus töötamisest, eelkõige tööstuse, kaubanduse või toitlustuse valdkonnas.
Üle poole küsitlusele vastanud tööandjatest on tööjõupuuduse tõttu palganud Ukraina töötajaid. Tööandjad hindavad ukrainlase palkamisel olulisimaks takistuseks samuti keeleoskuse puudumist. Olulisemad hõivet soodustanud tegurid on olnud valmisolek teha mis tahes tööd ja isegi minimaalne keeleoskus.
Ajutise kaitse saajad tunnevad, et nad on Soomes hästi vastu võetud. Enamik vastanutest ei ole Soomes diskrimineerimisega kokku puutunud. Suurem osa vastajatest märkis, et kavatseb alaliselt Soome elama asuda, kümnendik esialgu ja umbes kolmandik ei osanud öelda. Ligikaudu viiendik vastanutest kavatses Soome piires mujale kolida ning veidi vähem kui kümnendik Ukrainasse naasta või mõnda teise riiki elama asuda.
Uuringu viis Töö- ja majandusministeeriumi integratsiooni kompetentsikeskuse tellimusel läbi Owal Group Oy.
Uuringu kokkuvõte on avaldatud nii ukraina kui ka vene keeles eraldi lisadena.
