Maailma liidrid peaksid Ukrainale truuks jääma, seda vaatamata täiendavatele nõudmistele Iisraeli-Hamasi sõja lahendamisel, ütles Ukraina presidendi kantselei ülem Kiievist antud intervjuus väljaandele Politico.

President Volodõmõr Zelenski kantselei juht Andri Jermak lükkas samuti otsustavalt tagasi Itaalia peaministri Georgia Meloni eelmisel nädalal vestluses Vene naljameestega kõlanud idee, et paljud on Ukraina sõjast väsinud. Reedel seisis Ukraina silmitsi viimaste nädalate suurima droonirünnakute arvuga riigi lõuna- ja lääneosa kriitilise tähtsusega infrastruktuuri pihta.

Meloni ütles naljakõnes, milles ta arvas, et kõneles Aafrika Liidu presidendiga, et „väsimust on igast küljest palju” ja et „kõik mõistavad, et vajame väljapääsu”.

Jermak vastas: „Isegi kui on inimesi, kes tunnevad seda väsimust, olen kindel, et nad ei taha homme ärgata maailmas, kus on vähem vabadust ja vähem turvalisust ning selle tagajärjed kestavad aastakümneid.” Ja ta soovitas Melonil oma ajalugu uurida.

„Mõelge korraks, kui Suurbritannia 1939. aastal oleks Poolast väsinud või kui USA … oleks Suurbritanniast väsinud, kas oleks olemas tänane Poola, Suurbritannia või Euroopa, nagu me seda praegu näeme? Väsimust ei saanud me endale lubada ei siis ega praegu. See kordub kindlasti, kui need „väsinud” inimesed lõpetavad Ukraina toetamise,” ütles Jermak.

Ukraina armee vastupealetungi ummikseisus on prognoositud külmutatud konflikti, sest Kreml loodab, et muutuv rahvusvaheline olukord – Lähis-Ida sündmused ja USA valimiste aasta – kahandab pühendumust Zelenski nõudmistele.

Jermak rõhutas, et Ukraina „ei ela kunagi külmutatud konflikti režiimis” ja hoiatas, et „sõjaväsimuse” üle kurtmine annab lääneriikidele samapalju tagasilöögi kui Ukrainale, väites, et narratiivi ajendiks on Venemaa propaganda tung nõrgestada liitlaste otsusekindlust, kuna Iisraeli-Hamasi sõda tõmbas ülemaailmsete pealinnade tähelepanu kõrvale.

Sõda Gazas ja killustatud rahvusvaheline reaktsioon Iisraeli kampaaniale Hamasi operatsioonibaasi hävitamiseks – mis paneb proovile lääneliitlaste ühtsuse – on tekitanud muret, et toetus Kiievile võib väheneda, kuna sõjast räsitud riik võistleb Iisraeliga mürsutarnete kahanemise ja piiratuma diplomaatilise tähelepanu pärast USA-s ja ELis, et lahendada korraga kaht suurt konflikti.

Jermak, keda peetakse Zelenski meeskonna peamiseks otsustajaks ja presidendi isiklikuks sõbraks, ütles: „[välismaa] juhtidelt ja liitlastelt kuuleme, et toetus jääb samaks” sellega, mis oli enne 7. oktoobri Hamasi rünnakut Iisraeli vastu.

Seoses vajadusega saada mürskude ja muu laskemoona varusid liitlastelt USA-s ja Euroopas, tunnistas ta siiski, et mõningaid puudujääke on tekkimas. „Sõja ajal [on] palju puudust ja ma arvan, et tänapäeval on võimatu 100 protsenti oma vägedest katta või kõike vajalikku hankida, sest sõda on sõda – sul on alati millestki puudus. Seetõttu tahame liitlaste toel suurendada kodumaist laskemoona tootmist.”

USA-s peetavad kõnelused koostöö tõhustamiseks Ukraina kaitsevõime suurendamiseks ja õhutõrjesüsteemi ülesehitamiseks on tema sõnul „väga konkreetne ja praktiline jutt”.

Viimastel päevadel on sotsiaalmeedias levinud teated Ukrainale mõeldud relvade jõudmisest Gazasse, kuid Jermak eitas kindlalt, et Ukrainale saadetud relvastus liikus riigist välja. „Ukraina kontrollib olukorda täielikult. Ma arvan, et see on järjekordne Vene vale… Mida suurem on vale, seda lihtsam on inimestel seda uskuda,” ütles ta.

Ukraina püüab kehtestada end Iisraeli kindla liitlasena ja Jermak kirjutas Hamasi julmuste järel ajalehele Haaretz artikli, milles ütles, et „meie tragöödiate sarnasused ei ole juhuslikud”.

Ta nimetas Iraani toetust Hamasile ning droonide ja relvade tarnimist Moskvale kui tõendit „kurjuse pooluse [telje] kohta” ning lisas: „Venemaa on agressor number üks. Ja Venemaa järel teine ​​on Iraan. Ja ma arvan, et neil kahel on huvi ka Lähis-Idas toimuva suhtes.”

Kuid ta rääkis ka vajadusest laiaulatusliku liidu järele Ukraina abistamiseks ja tõstis esile tänu Katarile pärast pärast seda, kui riik vahendas salajasi kõnelusi, et tagada nelja Venemaa poolt okupeeritud territooriumilt võetud ja Ukrainasse tagasi saadetud lapse vabastamine, mis on Doha jõupingutus tegutseda vahendajana Moskva ja Kiievi vahel. Ukraina on tuvastanud umbes 20 000 last, kes on pärast täiemahulist sissetungi eelmise aasta veebruaris oma territooriumilt sunniviisiliselt välja viidud.

Jermak kinnitas ka, et enamiku reedel Ukraina taristu vastu korraldatud rünnakutes kasutatud droonidest tarnis Iraan. Küsimusele, kas tema riigi kaitse suudab sammu pidada Venemaalt tulevate õhu- ja droonirünnakute arvu kasvuga, vastas kantseleiülem: „Oleme valmis vastulööki andma ja end kaitsma, kuid peame oma õhutõrjet jätkuvalt tugevdama.”

Ukraina lootus kiireks ühinemiseks Euroopa Liiduga toetub suuresti kolmapäeval avaldatavale aruandekaardile Ukraina ja teiste EL-i kandidaatriikide edusammude kohta. See võib sillutada teed ametlike ühinemisläbirääkimiste alustamiseks pärast seda, kui Kiievile pakuti juunis kandidaadi staatust tingimusel et sõlmitakse kokkulepped kohtusüsteemi ümberkorraldamiseks ja laialt levinud korruptsiooniga tegelemiseks.

Küsimusele, kas ta eeldab, et pakkumine alustada EL-iga liitumiskõnelusi saabub peagi, vastas Jermak, et Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni laupäevane visiit Ukrainasse tõotab head tema riigi EL-i ambitsioonidele.

„Jah, see on see, mida me ootame, sest teeme kõik, et see juhtuks,” ütles ta. „Ja ma arvan, et Ursula von der Leyeni visiit … on väga võimas samm sellel teel.”

Laupäeval Kiievi visiidil vihjas von der Leyen, et komisjon soovitab EL-i riikidel alustada Ukrainaga liitumisläbirääkimisi. ELi juhid arutavad seda küsimust detsembris toimuval tippkohtumisel.

Von der Leyeni eelkäija Euroopa Komisjoni juhina Jean-Claude Juncker väitis hiljuti, et Ukraina ei sobi EL-i liikmeks, kuna on korrumpeerunud kõigil ühiskonna tasanditel.

Küsimusele selle väite kohta vastas selgelt ärritunud Jermak: „Ma ei mäleta, et Juncker oleks viimase paari aasta jooksul Ukrainat külastanud. Nii et mul on natuke imelik neid sõnu temalt kuulda. … Ma lükkan kategooriliselt ümber väite, et Ukraina on väga korrumpeerunud. Neid väljakutseid tuleb ette kõikjal maailmas, kuid kas te võiksite mulle tuua näite ühest teisest riigist, mis selle kohutava sõja tingimustes sellises mahus reforme ette võtaks.”